Aiandushuvilised tellivad internetist sageli seemneid, mille paki peal oleva vilja põnev kuju või värv eriliselt pilku püüab. Lühikese suvega niiskes kliimas kipuvad kõrged ootused aga kiiresti purunema: sissetoodud taimed annavad saaki hilja ja langevad kergesti haiguste ohvriks.

Teadmuskeskuse (METK) nooremteadur Birgit Koll märkis, et varajasemaid sorte eelistanud aednikud võiksid hakata saaki saama juba juuli teises pooles. “Meie sordid on kõik pigem varajased ja varajased sordid peaksidki praegu juba väga kenasti saaki andma. Need sordid, mis on hilisemad, peamiselt välismaa omad, alles hakkavad saaki andma või läheb nendega veel natukene aega,” selgitas Koll saates “Huvitaja”.

Teisisõnu sõltub viljade valmimiskiirus otseselt taime geneetilisest taustast. Uue kodumaise sordi loomine nõuab teadlastelt aastatepikkust järjepidevat tööd. Keskmiselt kulub turgukõlbliku taime aretamiseks kümmekond aastat. Uurijad peavad tasakaalustama saagikust, varajasust, maitset ja vastupidavust Eesti kliimas.

Latt püsib METK-i katsepõldudel kõrgel ja välja praagitakse kõik ebastabiilsed ristandid. “Kui sort on näiteks väga haiguskindel, aga maitse pole parim, ei ole mõtet seda välja anda. Või kui maitse on väga hea, aga taim ise on kidur, jääb kergesti haigeks ega sobi kasvuhoones või avamaal kasvatamiseks, pole samuti mõtet sellise sordiga välja tulla,” lisas Koll.

Suvised temperatuurikõikumised ja sagedased sajud panevad taimede immuunsüsteemi tõsiselt proovile. Kõrge õhuniiskus loob kasvuhoones ideaalsed tingimused mitmesugustele seenhaigustele, nagu lehemädanik, ruugehallitus ja kuivlaiksus. Just siin avaldubki kodumaiste aretiste kõige kriitilisem eelis.

Eesti päritolu taimed, nagu Malle või Pille, suudavad patogeenidele edukamalt vastu seista. Eriti selgelt joonistus vahe vastupidavuses välja mullusel hooajal. “Eelmine aasta oli väga sajune ja niiske, kasvuhoonetes oli õhuniiskus kõrge. Meie enda sordid pidasid erinevatele haigustele väga hästi vastu ja saagid olid korralikud, võrreldes välismaa sortidega,” kinnitas Koll.

Aedniku vigadest ei päästa taime aga isegi tugev geneetika. Erinevad köögiviljad eelistavad täiesti vastandlikke kasvutingimusi. Näiteks vajab tomat tuuletõmbust, samas kui teised taimed eelistavad niisket, seisvat õhku. “Kurki ei soovitata tomatiga samasse kasvuhoonesse panna erinevate kasvutingimuste ja kahjurite. nt kedriklesta, tõttu. Samuti tasub hoida kartulipõld kasvuhoonest eemal, et kartulilehemädanik tuulega tomatitele ei leviks,” rõhutas Koll.

Paljud aiapidajad avastavad suve teises pooles taimedelt koledad lõhenenud viljad, mis avavad ukse mädanikele ja rikuvad saagi kvaliteeti. Lõhenemise taga peitub tavaliselt inimese enda hoolimatus niiskusrežiimi hoidmisel. Tomat vihkab äärmuseid. “Tomatite lõhenemine tuleb üldjuhul ebaühtlasest kastmisest. Kui muld kuivab täiesti läbi ja siis kastetakse rikkalikult, saab taim korraga nii palju vett, et viljanahk ei jõua järele kasvada ja lööb lõhki,” sõnas METK-i sordiaretuse valdkonna nooremteadur Ireene Roman.

Teine levinud komistuskivi puudutab taimede lehtede murdmist. Valguse ja õhu juurdepääsu parandamiseks napsavad aednikud tomatitelt lehti ära. Liigne agarus jätab varred aga täiesti paljaks ning energianälga jääv taim satub sellega tugevasse stressi.

Taime õigeks pügamiseks vajab aednik kannatlikkust ja mõõdukust. Kogenud agronoomid lähenevad lehemassile samm-sammult. “Kui taimed hakkavad saaki andma, võib eemaldada ühe-kaks lehte kuni esimese kobarani. Kui esimene kobar on ära korjatud, võib minna järgmise juurde, aga korraga ei tohiks võtta rohkem kui 1–2 lehte, muidu satub taim stressi,” juhendas Roman.

Lähiaastatel laieneb kodumaine sordivalik veelgi. Tarbijate toidulaual koguvad aina enam populaarsust pisikesed suupistelised tomatid. Siiani puudub Eesti sordilehelt aga spetsiaalselt siinsesse kliimasse aretatud kirsstomat.

Jõgeva teadlased pingutavad praegu just selle lünga täitmise nimel. “Praegu on mul suurem suund kirsstomati tüüpi tomatite aretusel. Kui läheb hästi ja plaanipäraselt, võiks kuue-seitsme aasta pärast tulla välja Eesti esimene kirsstomati tüüpi sort,” avas Koll tulevikuplaane.