Heldia Estam (neiupõlvenimi Naelapea, 1. oktoober 1923 Tartu – 26. jaanuar 2004 Tallinn) oli eesti ajakirjanik ja fotograaf.

Heldia Estam lõpetas 1943. aastal Tallinna 9. Keskkooli (Riiklik Inglise Kolledž).^[1] Tema vanemad, Yri ja Alice Naelapea, põgenesid läände koos oma kolme lapsega 1944. aasta septembris, vahetult enne Tallinna vallutamist Punaarmee poolt. Heldia Naelapea alustas arstiteaduseõpinguid Stuttgardi Ülikoolis. Abiellumine Jüri Estam (seenioriga) ja kolme lapse emaks saamine tõid tema ellu hoopis teistsugused kohustused. Pärast põgenikelaagrites veedetud aastaid Saksamaal emigreerus pere 1956. aastal USA-sse.

Juba Saksamaal paluti Heldiat eestikeelse ajalehe kirjutiste korrektuuri lugeda, sealt algas tema ajakirjaniku tee. Heldia Estam õppis ajakirjandust, võrdlevat kirjandusteadust ja fotograafiat Santa Monica City College'is ja California State University juures. Ta oli Ameerika Hääle eestikeelse toimetuse liige ning ajakirja Triinu kolleegiumi liige ja selle väljaande kirjasaatja USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More läänerannikul. Heldia Estam-Naelapea oli mitme pagulasorganisatsiooni aktiivne liige.

Kuulus Korp! Indlasse, Society of Professional Journalists Sigma Delta Chisse. Tema fotonäitused toimusid Los Angeleses tema ajakirjandustegevuse 35. aastapäeval ja Ülemaailmsetel Eesti Päevadel.

1958. aastal parandas maailmakuulus kirurg Walt Lillehei Heldia Estamil tõsise südamerikke. Tollal oli südamekirurgia alles lapsekingades. Heldia oli esimene eestlane, kes sellise operatsiooni läbi tegi. Lillehei oli esimene maailmas, kellel seda sorti operatsioonid õnnestusid.^[2]

Pärast Eesti iseseisvuse taastamist naasis Heldia Estam kodumaale.

Heldia Estami poeg on Jüri Estam.

• Heldia Estamile mõeldes. Eesti Elu, 10. oktoober 2003