Turu peapiiskopkond on Soome Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskopkond ja oli ajalooline Rootsi kuningriigi luterliku Rootsi kiriku Turu piiskopkond.
Turu peapiiskopkonnal on kaks piiskoppi: peapiiskop ja peapiiskopkonna piiskop. Turu ja Soome peapiiskop on Tapio Luoma, peapiiskopkonna piiskop on Mari Leppänen. Piiskopkonna toomkapiitel asub Turus ja peapiiskopkonna piiskoplik kirik on Turu toomkirik.
Turu piiskopkond
Ajalooline Rootsi kuningriigi Turu (rootsi k. Åbo stift) piiskopkond asutati Soome esimese piiskopkonnana 1276. aastal.
12. sajandil korraldati Rootsist lähtuvaid ristiretki Lääne- ja Lõuna-Soome ja sealsed alad liideti järk-järgult Rootsi kuninga võimu alla. Seal hakkas sajandi teisel poolel järk-järgult organiseeruma ka kristlik kirik. Legendi järgi oli Soome esimene piiskop Henrik, kes saabus Soome aladele Rootsi kuninga esimese ristiretke ajal. Märterpiiskop Henriku ajaloolisus on küll kaheldav, kuid igal juhul loodi katoliku kiriku Soome piiskopkond. Katoliku kiriku struktuur ja hierarhia kujunes Soomes selgemalt välja rootslaste teise ristiretke järel, hiljemalt 1250. aastate lõpuks. Piiskopi asupaik oli algselt Nousiainenis, siis Koroinenis ja siis Turus, 13. sajandi keskpaiku sai Soome piiskopkond ka Turu piiskopkonna nime. Turu piiskopkond allus katoliku kiriku Rootsi Uppsala peapiiskopile.
1554. aastal, reformatsiooni järel Rootsis, jagati Soome alad kaheks kiriklikuks haldusüksuseks: Turu ja Viiburi piiskopkonnaks.
Pikemalt artiklites Soome Evangeelne Luterlik Kirik ja Soome keskaeg
19. sajandi 1. veerandil[1] ja 1859. aastal kuulusid Turu peapiiskopkonda: Toompraostkond, Mynämäe praostkond, Vehmaa praostkond, Pori alumine praostkond, Pori ülemine praostkond, Tyrvä praostkond, Tampere praostkond, Hattula praostkond, Hämeenlinna praostkond, Raasepori idapraostkond, Raasepori läänepraostkond, Perniö praostkond, Vaasa alumine praostkond, Vaasan ülemine praostkond, Pietarsaari praostkond, Lapua praostkond, Kokkolan praostkond.
1938. aastal kuulusid Turu peapiiskopkonda: Toompraostkond, Mynämäe praostkond, Vehmaa praostkond, Rauma praostkond, Pori praostkond, Loima praostkond, Tyrvä praostkond, Ylä-Satakunna praostkond, Perniö praostkond, Ilmajoe praostkond, Lapua praostkond, Kauhava praostkond, Kokkola praostkond.
2022. aastal kuulusid Turu peapiiskopkonda: Toompraostkond, Nousiaineni praostkond, Paimi praostkond, Ala-Satakunna praostkond, Pori praostkond.
Turu (pea)piiskopid
Turu katolikud piiskopid
| piiskop | ametiaeg | märkmed | |
|---|---|---|---|
 |
Henrik | 1134–1158 | Uppsala piiskop, legendaarne isik |
| Rodolfus | 1202?–1209? | ||
| Folkvinus | 1210?–1234? | ||
| Thomas | 1234?–1245 | ||
 |
Bero | 1248 või 1249–1258 | |
 |
Ragvald I | 1258–1266 | |
 |
Catillus | 1266–1286 | |
 |
Johannes | 1286–1290 | |
 |
Magnus I ehk Maunu I | 1291–1308 | |
| Ragvald II | 1309–1321 | ||
 |
Bengt Gregoriusson | 1321–1338 | |
 |
Hemming | 1338–1366 | |
| Henricus Hartmann | 1366–1367 | ||
| Johannes II Petri | 1367–1370 | ||
| Johannes III Westfal | 1370–1385 | ||
 |
Bero II Balk[2] | 1385–1412 | |
 |
Magnus II Tavast | 1412–1450 | |
 |
Olof Magnusson | 1450–1460 | |
| Konrad Bitz | 1460–1489 | ||
| Magnus Nicolai Särkilahtist | 1489–1500 | ||
 |
Laurentius Michaelis | 1500–1506 | |
 |
Johannes IV Olofsson | 1506–1510 | |
 |
Arvid Kurck | 1510–1522 | |
| Erik Svensson | 1523–1527 | ||
 |
Martin Skytte | 1528–1550 | |
Turu luteriusu piiskopid
| piiskop | ametiaeg | |
|---|---|---|
 |
Mikael Agricola (umbes 1510 – 1557) | 1554–1557 |
| Peter Folling (surn. 1565) | 1558–1563 | |
 |
Paul Pedersson Juusten (ca 1516/1520 – 1575) | 1563–1575 |
| Ericus Erici Sorolainen (1546–1625) | 1583–1625 | |
 |
Isaacus Rothovius (1572–1652) | 1627–1652 |
| Aeschillus Petraeus (1593–1657)[3] | 1652–1657 | |
 |
Johannes Elai Terserus (1605–1678)[4] | 1658–1664 |
 |
Johannes Gezelius vanem (1615–1690) | 1664–1690 |
 |
Johannes Gezelius noorem (1647–1718) | 1690–1718 |
.jpg) |
Herman Witte (1666–1728) | 1721–1728 |
| Lars Tammelin (1669–1733)[5] | 1728–1733 | |
| Jonas Fahlenius (1674–1748)[6] | 1734–1748 | |
 |
Johan Browallius (1707–1755)[7] | 1748–1755 |
 |
Karl Fredrik Mennander (1712–1786)[8] | 1757–1775 |
 |
Jakob Haartman (1717–1788)[9] | 1776–1788 |
 |
Jakob Gadolin (1719–1802)[10] | 1788–1802 |
 |
Jakob Tengström (1755–1832)[11] | 1803–1817 |
Turu luteriusu peapiiskopid
| peapiiskop | ametiaeg | |
|---|---|---|
|
Jakob Tengström (1755–1832) | 1817–1832 |
 |
Erik Gabriel Melartin (1780–1847) | 1833–1847 |
 |
Edvard Bergenheim (1798–1884) | 1850–1884 |
 |
Torsten Thure Renvall (1817–1898) | 1884–1898 |
,_verkade_som_Finlands_ärkebiskop_1899–1930.jpg) |
Gustaf Johansson (1844–1930) | 1899–1930 |
 |
Lauri Ingman (1868–1934) | 1930–1934 |
 |
Erkki Kaila (1867–1944) | 1935–1944 |
 |
Aleksi Lehtonen (1891–1951) | 1945–1951 |
 |
Ilmari Salomies (1893–1973) | 1951–1964 |
 |
Martti Simojoki (1908–1999) | 1964–1978 |
 |
Mikko Juva (1918–2004) | 1978–1982 |
 |
John Vikström (sünd. 1931) | 1982–1998 |
 |
Jukka Paarma (sünd. 1942) | 1998–2010 |
 |
Kari Mäkinen (sünd. 1955) | 2010–2018 |
 |
Tapio Luoma (sünd. 1962) | 2018– |
Turu luteriusu piiskopid
| piiskop | ametiaeg | märkmed | |
|---|---|---|---|
 |
Ilkka Kantola | 1998–2006 | |
|
Kari Mäkinen | 2006–2010 | peapiiskop 2010–2018 |
 |
Kaarlo Kalliala | 2011–2021 | |
| Mari Leppänen | 2021– | ||
Viited
- ↑ Friedrich Rühs, Finland och dess invånare. Stoskholm, 1827, s. 91
- ↑ Jully Ramsay, Frälsesläkter i Finland intill stora ofreden, Helsingfors. Förlagsaktiebolaget Söderström & C:o 1909, s. 15
- ↑ Petraeus, Eskil (1593-1657), akatemiasampo.fi
- ↑ Terserus, Jöns (1605-1678), akatemiasampo.fi
- ↑ Tammelin, Lars (1669-1733), akatemiasampo.fi
- ↑ Fahlenius, Jonas (1674-1748), akatemiasampo.fi
- ↑ Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: Johan Browallius, (vaadatud 1.1.2026)
- ↑ Mennander, Karl Fredrik (1712-1786), akatemiasampo.fi
- ↑ Haartman, Jakob (1717-1788), akatemiasampo.fi
- ↑ Gadolin, Jakob (1719-1802), akatemiasampo.fi
- ↑ Tengström, Jakob (1755-), akatemiasampo.fi
Related Posts
