Ukraina President Volodõmõr Zelenski tegi eelmisel nädalal oodatud käigu ja nimetas uueks relvajõudude ülemjuhatajaks hinnatud uue põlvkonna ohvitseri Mõhhailo Drapatõi. Kindral reservis Martin Herem More usub, et iga uus juhataja võiks olla varasema kogemusele toetudes parem kui eelmine.
Ukraina eelmisele vägede ülemjuhatajale Oleksandr Sõrskõile osaks saanud kriitika on tihti põhjendamatu ning tuleneb teiste inimeste hinnangute pimesi kordamisest, ütles Herem “Ukraina stuudios”. Tema sõnul on Sõrskõi tegutsenud vastavalt sõjateooriale ning suutnud hoida rinnet ülekaaluka vaenlase vastu.
Herem rõhutas, et kriitika Sõrskõi aadressil jätab sageli laiema tausta ja sõja tegelikkuse arvestamata.
“Sõrskõile on päris tihti heidetud ette nõukogude tausta ja ükskõik kui palju langenuid ja kannatanuid, ja enamasti inimesed kasutavad kellegi teise hinnanguid ilma, et nad teaksid seda tausta,” nentis Herem. Tema hinnangul ei vasta tõele väited, nagu sõdiks endine ülemjuhataja iganenud meetoditega.
“Minu hinnangul on Sõrskõi oma parima teadmise juures järginud sõjateooriat, võtnud kasutusele sõjatehnoloogiat ja pidanud sõda nii, nagu seda peetakse. Mitte mingil vanal moel, aga just nii, nagu see tema arvates võimalik on.”
Kõige olulisema saavutusena tõi Herem välja rinde püsimise keerulistes tingimustes, kus ressurssidest on pidevalt puudus.
“Ette võib talle igasuguseid asju heita, ka täna siiski selle suurema vastase vastu rinne ju, noh, pigem ütleme nii, et seisab. Suured kaotused mõlemal pool, mingil moel rinne liigub, aga ta on seda ikkagi hoidnud,” selgitas Herem.
Üks inimene ei saa kogu murrangut tuua
Rääkides rahulolematusest, näiteks asjaolust, et sõdurid peavad veetma sadu päevi kaevikutes, rõhutas Herem, et armee ees seisvad struktuursed probleemid ei ole pelgalt ühe ülemjuhataja vastutada.
“Selle eest ei saa vastutada kaitseväe juhataja liiga palju,” märkis ta, täpsustades, et näiteks palgad ja värbamine on suuresti ministeeriumi ja ülejäänud riigi asi.
Samas lisas ta, et ülemjuhataja võimuses on arendada sellist juhtimist ja kultuuri, mis teeb värbamise lihtsamaks, tuues eeskujuks 3. korpuse Aasovi ja Hartja üksused.
Kuigi Herem nentis, et iga järgmine kaitseväe juhataja võiks potentsiaalselt olla parem, kuna tal on võimalus eelnevalt harjutada, teadmisi koguda ja näha seda pilti, hoiatab ta liigsete ootuste eest uue juhi osas, sest tehnika- ja tehnoloogiapuudus ning piiratud ressursid ei ole Ukrainas kuhugi kadunud.
“Sellepärast ma kindlasti ei julge öelda ega saa öelda, et nüüd on kaitseväe juhataja, kes toob mingi murrangu. Vaevalt küll. Ta võib tuua muutusi, aga need murrangud peavad toimuma palju laiapindsemalt, kui seda üks inimene saab teha või isegi saab seda takistada,” võttis Herem teema kokku.