Jaapani ja Sri Lanka teadlastel õnnestus valmistada kõrvitsakoortest uut tüüpi toidukilet. See aitas toidust eemal hoida nii UV-kiirgust kui ka baktereid.
Mida teete teie tavaliselt kõrvitsakoortega pärast seda, kui olete sisust supi või salati teinud? Tõenäoliselt rändavad need komposti või prügikasti. Nagu aga nüüd selgub, peidavad need endas materjali, mis suudab asendada loodust reostavat plastkilet ja hoida toidu kauem värskena.
Uus teadustöö näitab, et kõrvitsakoortest saab toota imepisikesi osakesi. Neid kasutades on võimalik luua biolagunev pakkematerjal, mis tõrjub kahjulikku kiirgust ja baktereid ning pikendab märgatavalt viljade säilivusaega.
Sellise nutika lahenduseni jõudsid Jaapani ja Sri Lanka teadlased, kes otsisid alternatiive naftapõhistele plastpakenditele. Nad muutsid kuivatatud kõrvitsakoored kuumutamise abil mikroskoopilisteks süsinikuosakesteks ehk kvantpunktideks. Osakesed segasid nad omakorda tselluloosist ja želatiinist koosnevasse looduslikku kilesse.
Andmetest nähtus, et mida rohkem kõrvitsast saadud osakesi kilele lisati, seda tugevamaks ja tõhusamaks see muutus. Uus materjal venis küll tavalise biokilega võrreldes veidi vähem, kuid selle rebenemiskindlus kasvas lausa 147 protsenti.
Kõige olulisemana selgus, et kolmeprotsendise osakeste sisaldusega kile suutis tagasi tõrjuda üle 94 protsendi UV-B kiirgusest. Samuti vähendas see oluliselt bakterite kasvu.
Niisuguse toime taga on osakeste eriline ehitus. Nimelt sisaldavad kõrvitsakoortest saadud süsinikupunktid rohkelt polüfenoole ja muid ühendeid, mis suudavad neelata valgust ning vähendada haigustekitajate elujõudu. Lisaks seovad need osakesed end tugevalt tselluloosi ja želatiini molekulidega. See muudab kile vett tõrjuvamaks, nii et liigne niiskus ei pääse toidule ligi.
Soovides oma leiutist proovile panna, mähkisid teadlased kilesse kirsstomatid ja jätsid need kahekümneks päevaks seisma. Uues pakendis tomatid ei muutunud kohe pehmeks ja neis püsis ka rohkem looduslikke suhkruid. Samal ajal kui tavalises kiles ja lahtiselt hoitud tomatitel hakkasid vohama mikroobid, hoidis kõrvitsakoortega rikastatud pakend need eemal. Ühtlasi kinnitasid inimrakkudel tehtud katsed, et väiksema osakeste sisalduse korral on uus materjal ohutu.
Tulemused ilmusid ajakirjas Food Research International.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.