Lugu sai alguse 2018. aasta märtsis, kui tuvastamata kurjategija sekkus kahe ettevõtte vahelisse e-kirjavahetusse ja asendas nende arvetel pangakonto numbrid enda omadega. Hongkongis ja Itaalias asuvad firmad kandsid kokku üle 160 000 euro Eesti äriühingu Schnelle OÜ kontole, arvates, et maksavad tegelikele koostööpartneritele. Alles pärast maksete sooritamist selgus, et nad olid langenud pettuse ohvriks.

Siis astus mängu Jakob. Ta leppis tuttavaga kokku, et kelmuse teel saadud raha tuleb kiiresti laiali toimetada – nii et selle päritolu oleks võimatu tuvastada. Raha liigutati läbi mitmete äriühingute ja eraisikute pangakontode, võeti osaliselt sularahas välja ning kanti laiali erinevate lepingute sildi all, mis kõik olid tegelikult fiktiivsed.

Jakobil oli kogu skeemis võtmeroll. Tema initsiatiivil olid loodud mitu äriühingut, mille tegelikud esindajad andsid talle üle oma pangakaardid ja isikutunnistused koos PIN-koodidega. Nende kontode kaudu juhtis Jakob ülekandeid – kandis raha edasi Poola, Soome ja Hispaaniasse, võttis tuhandeid eurosid sularahas välja ning käis kelmusega saadud rahaga isegi Brasiilias.

Harju maakohus oli Jakobit juba 2025. aasta mais karistanud teise kuriteo eest ühe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega, mille ta kandis ära 4. veebruariks 2026. Seekordse rahapesusüüdistuse eest mõistis kohus talle kaks aastat vangistust.

Kuna kaks karistust tuli liita, kujunes lõplikuks koguvangistuseks kaks aastat ja üks kuu. Sellest arvestati maha juba kantud üks aasta ja kuus kuud, nii et alles jäi seitse kuud. Need seitse kuud otsustas kohus tingimisi kohaldamata jätta – ehk Jakob ei lähe reaalselt vangi, kui ta pooleteiseaastase katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu toime ei pane.

Lisaks mõistis kohus Jakobilt välja 85 270,67 eurot konfiskeerimise asendamiseks. Summa tagamiseks oli juba eelnevalt arestitud krüptovaluuta ligi samas väärtuses.