Viimase 12 kuu jooksul on Eestis sulgenud uksed üle 25 restorani, nende seas mitmed ikoonilised ja auhinnatud kohad. Sektori kasumimarginaal on langenud 1,4 protsendini, mis on kolm korda madalam Eesti keskmises. Tegemist on raskeima ajaga toitlustusettevõtetele viimase 30 aasta jooksul.
Legendaarne Tai Boh Viru tänaval teatas nüüd ametlikult tegevuse peatamisest. Omanik Sten-Erik Jantson kirjutas otse: „Oleme otsustanud võtta mõneks ajaks restoranide pidamisest pausi. Tänaseks on jõutud punkti, kus on otsustatud lõpetada vastuvoolu ujumine.“
See tsitaat võtab kokku kogu Eesti ettevõtluse tragöödia. Eesti firmad ei suuda enam liberaalse demokraatia ja globalismi halastamatute reeglitega võidelda. Kõrged maksud, rohepöörde hullus, inflatsioon, kohaliku ostujõu kahanemine ja geopoliitiliste muutuste tagajärjed on loonud keskkonna, kus isegi kogenud ärimehed nagu Jantson peavad kapituleeruma. 15 aastat üles ehitatud äri, tuhanded naeratused ja peod jäävad vaid mälestuseks.
Tulemus on töötus, vaesus ja meeleheide. Tuhanded inimesed kaotavad töö, pered vajuvad vaesusesse ning lootusetus levib kogu ühiskonnas. Mõistagi toob see kaasa eestlaste elukvaliteedi järjekordse languse ning pealinna maine kannatab. Korralikud, hingega kohad, kus sai nautida head toitu, ehedat seltskonda ja kultuurielu, kaovad üksteise järel.
Kui nii edasi, siis saame mõne aja pärast ainult rattakulleriga burksi tellida. Vanalinn muutub inimtühjaks tondilossiks, kus ulub tuul ja lehvivad luitunud vikerlipud. See ongi liberaalse globalismi lõpptulemus – isegi pealinna parimatel kohtadel on hing paelaga kaelas, mis siis teistest rääkida.
Me ei tohi seda normaalseks pidada. See on hoiatuskell. Ilma radikaalsete muudatusteta majandus- ja väärtuspoliitikas kaotame üksteise järel kõik, mis on Eestis väärtuslik ja ennast aastate jooksul õigustanud. Tai Boh on vaid üks ohver paljude seas ja kindlasti mitte viimane. Vikatimees koputab juba järgmisele uksele.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 25.07.2026