Jäägrikompanii oli 1993. aastal Asso Kommeri poolt asutatud üksus, mille tegevus tõi endaga kaasa ühe taasiseseisvunud Eesti Vabariigi suurema sisepoliitilise sõjaväelise konflikti. Juuli alguses sai kompanii käsu asuda Läänemaalt Pullapäält ümber Paldiskisse, kus asusid veel NSV Liidu väeosad. Seepeale pöördus Kommer peaminister Mart Laari poole ning kurtis Paldiski olmetingimuste üle.

Kaebusele järgnenud päeval vabastas kindral Einseln Kommeri kompanii ülema kohalt, too aga keeldus korraldusele allumast. Jäägrid jäid talle truuks ning 25. juulil astus kogu kompanii Eesti riigi kaitsejõudude koosseisust välja.

Olukord eskaleerus 27. juulil, kui valitsus kogu üksuse ametlikult laiali saatis. Jäägrid keeldusid korraldusele allumast ning lahkusid järgmisel päeval Paldiskist Pullapääle. Jägalasse saabusid Võrust soomukid ja kuperjanovlased. Järgmistel päevadel kogunes Pullapääle jäägrite poolehoidjaid, kaitseliitlasi ja naisi, aga ka Kuperjanovi pataljon. Pingetest hoolimata õnneks tulistamiseks ei läinud ning kriis lahenes rahumeelselt.

Küll aga jätkusid järgnenud kuudel Kommeri seadusvastased tegevused, mille käigus jõudis ta ka tulistada komissar Koit Pikarot. Hiljem mõistis kohus Kommeri kuueks aastaks ja kuueks kuuks vangi. Ametlik vanglakaristus oleks pidanud lõppema 2000. aastal, kuid mees vabanes 2 aastat varem.

27. juuli sündmused Eestis:

1896 – avati Väikese väina tamm.

1931 – kell 17 süttis välgulöögist Oleviste kiriku tornikiiver. Kustutustööd lõppesid alles järgmisel päeval.

1924 – Pariisis lõppesid VIII olümpiamängud. Eestlastest võitsid kuldmedali Eduard Pütsep maadluses, hõbemedali Alfred Neuland tõstmises ning pronksmedalid Aleksander Klumberg kümnevõistluses, Roman Steinberg maadluses, Harald Tammer ja Jaan Kikkas tõstmises.

1934 – Vabariigi Valitsus vabastas ametist Kuressaare linnapea Aleksander Lepiku.

1952 – Helsingi olümpiamängudel võitis Johannes Kotkas klassikalises maadluses kuldmedali.

1989 – NSVL Ülemnõukogu kiitis IME (Ettepanek: kogu Eesti NSV täielikule isemajandamisele) heaks ja andis võimaluse peatada Eestis nende NSV Liidu seaduste toime, mis võisid takistada IME elluviimist.

1993 – Valitsus otsustas Läänemaa Vabatahtliku Jäägrikompanii allumatuse ja põhiseaduse vastase tegevuse pärast laiali saata.

1994 – Suleti Venemaa Balti laevastiku Tallinna mereväebaas (Vene väed lahkusid lõplikult Eestist 31.08.94).

2011 – Viini ülikooli haiglas siirdati 19-aastasele Eesti noormehele nii süda kui ka kopsud. Varem ei olnud ühelegi Eesti patsiendile mitut erinevat organit korraga siiratud.

2017 – Tallinnas Suur-Ameerika tänaval asuv superministeeriumi esiküljele paigaldati kolme vapilõvi kujutis. 14-korruselisse hoonesse kolisid 7 ministeeriumi, kokku umbes 1050 inimest.

2021 – Eesti epeenaiskond koosseisus Katrina Lehis, Erika Kirpu, Julia Beljajeva ja Irina Embrich võitis Tokyo olümpiamängudel kuldmedali.

Ja maailmas:

1720 – Granhamni lahing Rootsi ja Venemaa vahel.

1794 – arreteeriti Maximilien Robespierre.

1839 – Hiina ja Suurbritannia vahel puhkes oopiumisõda.

1841 – suri vene luuletaja Mihhail Lermontov.

1953 – Panmunjomi piiripunktis sõlmiti Korea sõja lõpetanud relvarahu.

1955 – Austria taastas suveräänsuse. Alates Teise maailmasõja lõpust oli ta jagatud USA More, Briti, Prantsuse ja Nõukogude okupatsioonitsooniks.

1965 – USA More lennukid sooritasid esimesed rünnakud Põhja-Vietnami õhutõrjebaaside vastu.

1989 – Christer Pettersson mõisteti süüdi ja sai eluaegse vanglakaristuse Rootsi peaministri Olof Palme tapmise eest 1986. aastal. Ta tunnistati hiljem õigeks ning mõrv jäi lahendamata.

2002 – Ukrainas, Lvivi lennundusüritusel kukkus alla hävitaja Su-27, hukkus 78 ja sai viga üle saja pealtvaataja.

2012 – Londonis avati 2012. aasta suveolümpiamängud.

2018 – Leidis aset 21. sajandi pikim täielik kuuvarjutus, mis kestis 102 minutit ja 57,3 sekundit.

2023 – Norralanna Kristin Harila ja tema Nepali giid Tenjin Sherpa püstitasid rekordi, jõudes kõige kiiremini neljateistkümne 8000 meetri kõrguse mäe tippu, nad vallutasid 14 tippu kolme kuuga.