Läänes on taas tõusnud päevakorda küsimus, kas Venemaa võiks olla valmis oma agressioonisõda eskaleerima, võttes sihikule mõne NATO riigi.
Venemaa edasitung sõjas Ukraina vastu on aeglane ning teadete kohaselt kimbutab riigi sõjaväge sõdurite puudus. Samuti märgitakse, et Ukraina on saavutanud edu, seda osaliselt tänu kaugmaadroonirünnakutele.
Ei usuta, et Venemaa president Vladimir Putin oleks valmis oma eesmärkidest loobuma – neist tähtsaim on kogu Ukraina Donbassi piirkonna allutamine Venemaa kontrollile. Praeguse tempo juures tundub see eesmärk Venemaale aga raskesti saavutatav.
Näiteks Poolast pärinevad hinnangud viitavad sellele, et Venemaa võib proovile panna NATO ühtsuse mingisuguse provokatsiooni või operatsiooniga, mis on suunatud Balti riikide või Poola vastu. Sel nädalal hoiatas Poola kaitseminister, et Venemaa võib kasutada Ukraina droone, et korraldada NATO riigi vastu nn valelipuoperatsioon (lavastatud rünnak).
Avalikkuses on liikvel olnud ka ebamäärasemaid hoiatusi Venemaa võimalike sõjaliste sammude kohta NATO vastu.
Carnegie mõttekoja sõjandusanalüütik Dara Massicot seab War on the Rocks’i taskuhäälingus sellise hirmutamise kahtluse alla. Massicot peab Venemaa sõjalist rünnakut NATO riigi vastu praegusel hetkel praktiliselt võimatuks.
Milliste Venemaa jõududega seda tehtaks? küsib ta.
„Kui Putin tunneb, et kaotab katastroofiliselt kontrolli, miks peaks ta alustama avatud rünnakut NATO vastu. Avatud sõjaline rünnak NATO vastu on enesetapp,” ütleb Massicot.
Selle asemel usub ta, et Venemaa pigem hoogustab oma sabotaažikampaaniat Euroopa riikides ja raketirünnakuid Ukraina vastu. Massicot’ hinnangul katsetab Venemaa, kui ammendunud Ukraina Patrioti õhutõrjeraketid tegelikult on.
Samas kritiseerib Massicot asjaolu, et „need hirmud eskalatsiooni ees kerkivad regulaarselt esile alati, kui Venemaal läheb rindel halvasti”.
„Las nad teevad vigu. Me ei pea Kremli pärast paanikasse sattuma,” ütleb Massicot.