
Viikinginäitusele minnes ootab enamik külastajaid mõõku, laevu ja jõulisi sõdalasi. Tegelik viikingiaeg oli aga palju mitmekesisem ning sinna kuulusid ka talupidajad, kaupmehed, naised ja keerukad kultuurikontaktid. Skandinaavia muuseumid püüavad seda pilti avardada, kuid peavad samal ajal arvestama müütidega, mis publikut saalidesse toovad. Nii sünnib näitusel kummaline segu ajaloost, rahvuslikust enesekuvandist ja tänapäeva väärtustest. Mida näitab viikingite kujutamine tegelikult nende kohta, kes neid praegu esitlevad? Lundi ülikooli museoloogiateadur Julia Håkansson teeb sellest ülevaate.
Skandinaavia rahvusmuuseumide saalides kihab viikingielu: laevad, mõõgad ja jumalad tõmbavad ligi miljoneid külastajaid. Kuid selle muljetavaldava lavastuse taga käib vaikne vaidlus selle üle, keda ja millist ajalugu tegelikult näidatakse.
Kui palju räägivad need näitused viikingiajast, ja kui palju tänapäevasest Skandinaaviast? Kuidas sobituvad pildile naised, talupojad ja ebamugavad lood, mis ei mahu sõdalasromantika raamidesse?
