
Samblad võivad peale vaadates üsna mittemidagiütlevad tunduda: nad on väiksed, elavad tihedalt üksteise kõrval ja ei näi eriti liikuvat. Nüüd on aga avastatud, et samblamatid võivad omavahel elektrilainete abil suhelda.
Sammal, mida tavaliselt märkame vaid haljaka vaibana betoonpragudes ja metsaaluses, võib peita endas palju keerukamat elu ning suhtlusviisi, kui seni arvati. Värske uuring vihjab, et tagasihoidlik samblapadi ei ole lihtsalt märg roheline mass, vaid dünaamiline elektriliste signaalide võrk.
Kuidas mõõdetakse taimede «elektrimõtteid» ja kas neist võiks kunagi saada omalaadsed bioarvutid? Uurija järeldused on põnevad, ent samas ettevaatlikud – ja jätavad lahti mitmeid olulisi küsimusi.
