Rüütli tänava kvartal moodustab umbes 10 protsenti sõjas hävinud Narva vanalinnast. Kunagi asusid kvartalis rikaste kaupmeeste elamud, praegu on see nõukogudeaegsete eluhoonetega piiratud roheala. 

Seni on Narva vanalinna taastamine õnnestunud vaid maketeerijatel, kuid avalikkuse surve on suur. 

Detailplaneeringu algatamiseks koguti üle 1000 toetusallkirja. 

Tänaseks on planeering lõpusirgele jõudnud, kuid ajalooliste hoonete taastajaid pole Narvas veel nähtud. 

“Võimalik, et maailmas leidub keegi, minu meelest kergelt hullumeelne, kes on nõus Narva vanalinna investeerima. Aga mina ei näe praegu kedagi tulemas, ei näe mida sinna ehitada, ei näe mida selle asjaga seal teha, mis sinna ehitatakse,” ütles Narva linnapea Katri Raik.

Ka kinnisvaramaaklerid ei näe majanduslikku mõtet vanade hoonete taastamiseks. Ääremaadel on ehitus kallis, kliente vähe, kasumist võib vaid unistada. Näitena tuuakse renoveeritud Narva raekoda, kuhu pole kolme aasta jooksul õnnestunud restoranipidajat leida. 

“Praegu seal on väga palju ärikinnisvara, mis seisab aastate jooksul. Ma ei usu, et mingi investor, kes investeerib eesmärgiga teenida kasumit, hakkab läbi vaatama selliseid objekte. See on sada protsenti heategevuslik projekt,” ütles kinnisvaraekspert Sergei Gorlatš.

Projekti toetajad kinnitavad, et julge algus on pool võitu ja ajaloolise linnasüdame taastamine toob Narva nii turiste kui investeeringuid. 

“Erainvestorid ei investeeri praegu mitte ruutmeetritesse ja betooni. Nende jaoks on oluline õhkkond, koht ja ajalugu. Ja siin on Narval väga suur konkurentsieelis,” ütles Rüütli kvartali taastamise algataja Vadim Orlov.

Ajaloolisesse Rüütli tänava kvartalisse võiks ehitada 16 moodsat hoonet, mis väliselt kopeeriksid  sõjaeelset hoonestust.