Väljaande Daily Mail vahendatud teadustöö kohaselt peitub vananemise peamine põhjus somaatiliste mutatsioonide ehk DNA-s aja jooksul kuhjuvate vigade tekkes. Iga kord, kui keharakud jagunevad, võivad geneetilisse materjali tekkida imeväikesed vead. Kuigi organism suudab suure osa neist parandada, ei ole see süsteem täiuslik ning kahjustused kogunevad elu jooksul paratamatult.

Teadlased arvutasid inimese teoreetilise maksimaalse eluea eeldusel, et kõik vananemisega seotud haigused ja muud surmapõhjused oleks võimalik täielikult kõrvaldada. Sellisel juhul ulatuks inimese eluiga hinnanguliselt 150–190 aastani. See on küll märkimisväärselt pikem kui arenenud riikide praegune keskmine eluiga, kuid kinnitab, et bioloogiline piir jääb siiski ette.

Teoreetilised mudelid näitavad, et erakordselt vastupidava geneetikaga organismide puhul võiks absoluutne ülempiir ulatuda isegi 627 aastani. Teadlaste sõnul on tegemist siiski äärmiselt ebatõenäolise erandiga, millel puudub praktiline tähendus inimese eluea prognoosimisel.

Põhjus, miks igavene elu jääb teadlaste hinnangul kättesaamatuks, seisneb organismi piiratud eneseparandusvõimes. Kuigi rakud suudavad geneetilisi kahjustusi pidevalt avastada ja parandada, muutub vigade hulk aja jooksul liiga suureks. Kui kriitiline piir on ületatud, hakkavad mutatsioonid häirima kudede normaalset talitlust ning see võib viia elutähtsate organite puudulikkuseni.

Kõige haavatavamad on selles protsessis südame- ja ajurakud. Erinevalt naha- ja maksarakkudest, mis uuenevad kogu elu jooksul suhteliselt aktiivselt, taastuvad südame ja aju rakud väga aeglaselt. Seetõttu kogunevad neisse kahjustused aastakümnete jooksul märksa rohkem.

Uuringu autorite hinnangul näitavad tulemused, et isegi kõige tõhusamad vananemisvastased ravimeetodid ei pruugi bioloogilist ülempiiri ületada. Need võivad küll pikendada tervena elatud aastaid ja aeglustada vananemisprotsessi, kuid mitte muuta inimest surematuks.

Sellele on viimastel aastatel panustanud ka Ameerika tehnoloogiamiljardär Bryan Johnson, kes investeerib igal aastal üle kahe miljoni dollari eksperimentaalsetesse vananemisvastastesse ravimeetoditesse. Uuring viitab siiski sellele, et ka kõige ambitsioonikamad katsed võivad aidata parandada elukvaliteeti ja pikendada eluiga vaid teatud piirini – bioloogilist lage ei ole võimalik ületada.

Allikad: Medical News Today, Daily Mail