Postimehe ministrite edetabel on küll subjektiivne, kuid teatavas kontaktis tegelikkusega. Hanno Pevkur riivab tõepoolest silma, Igor Taro on nõrk lüli ja peaminister Kristen Michal on valitsuse suurim pettumus. Ometi tuleb kogu nimekirja lugeda läbi „invakategooria“ prisma. Tegemist on nurjunud riigi ministritega, kelle tegevust ei saa mõõta funktsionaalsuse ega terve mõistuse mõõdupuuga. Nad opereerivad liberaalses ideoloogilises mullis, kus tegelikud tulemused on teisejärgulised.
Kõige ilmekam näide on haridus- ja teadusminister Kristina Kallas (Eesti 200), keda nn eksperdid paigutavad tippu. See on juba iseenesest absurd. Kallas ei saagi olla parimate hulgas, sest tema valitsusaja märksõnadeks on olnud ideoloogiline ajupesu Eesti koolis ja rahvusliku mälu hägustamine.
Kallase tuntuim ämber on kooliprogrammi surutud sooteooria. Riiklikus õppekavas ja tööraamatutes õpetatakse, et lisaks bioloogilisele soole on olemas „psühholoogiline sugu“ ning sooidentiteete on üle 20. See ei ole vanemate vabatahtlik valik – see on kohustuslik kõigile lastele. Samal ajal ei suuda minister tagada elementaarset eestikeelset õpet ega peatada hariduse kvaliteedi langust.
Teine näide on suhtumine Tartu rahusse. Kui Muinsuskaitse Selts tegi ettepaneku kuulutada 2. veebruar riigipühaks, vastas Kallase ministeerium, et rahu ei pruugi kõikidele elanikkonnagruppidele ühtviisi meeldida, sest rahu on seotud võiduga Vabadussõjas. See on klassikaline rahvusliku ajaloo mahasalgamise vorm – Eesti riikluse alustala ohverdatakse kellegi putinistlike või stalinistlike tunnete pärast. Sellise ministriga on „poliitikagurud“ rahul. Häda sellistele ekspertidele.
Andres Sutt ja Karmen Joller said madalad hinded, sest isegi liberaalsed analüütikud ei suutnud enam eirata energiakriisi ja sotsiaalsüsteemi kaost. Samuti on märgatud Jürgen Ligi arrogantsust ning Margus Tsahkna populaarsust, millel puudub sisuline kate. Kuid tervikpilt jääb kurvaks: tegu on ideoloogiliselt invaliidistunud meeskonnaga.
Siin sobib ideaalselt Ivan Krõlovi valm „Kvartett“. Ahv, kits, eesel ja karu otsustasid heliteose ette kanda. Kontsert ei õnnestunud, tulemuse parandamiseks vahetasid nad kohti – ahv istus teise kohale, eesel kolmandasse. Tulemus jäi samaks. Pillimängu oskus ei paranenud.
Täpselt nii on ka Michali valitsusega. Võid vahetada ministreid, erakondi või portfelle või koostada edetabeleid – majandus kiratseb, iive lööb negatiivseid rekordeid ja võõrriikide droonid tunnevad Eesti õhuruumis end nagu kodus. Tulemus ei muutu.
Ei muutu, sest mängijad ei oska ega taha mängida Eesti rahva poolel, globalism aga ei saagi anda mingit positiivset tulemust. On ülim aeg kogu Krõlovi kvarteti isikkoosseis välja vahetada, ühtegi muusikut seal ei ole.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 24.07.2026