Inimkeha peetakse sageli looduse meistriteoseks, kuid lähem vaatlus paljastab, et tegu on pigem miljonite aastate pikkuse evolutsiooniliste kompromisside tulemusega.
Paljud meie igapäevased vaevused, näiteks seljavalud, on otsene tagajärg sellele, et evolutsioon ei loo kunagi midagi nullist, vaid ehitab vana vundamendi peale.
Sellele järeldusele on jõudnud Bristoli Ülikooli anatoomialektor Lucy E. Hyde, kes toob esile, et paljud inimkeha anatoomilised lahendused on küll ellujäämiseks piisavad, kuid kaugel täiuslikkusest. Teadlase hinnangul on inimkeha kui elav arhiiv, mis on täis ajaloolisi jäänukeid ja kohandumisi.
Ilmekas näide evolutsiooni lühinägelikkusest on meie selgroog. Meie neljajalgsete ja puuokstel turnivate eellaste puhul toimis selgroog painduva tugisambana, mis pidi kaitsma seljaaju.
Kui inimesed aga kahele jalale tõusid, lisandus selgroole ülesanne toetada kogu keharaskust vertikaalselt, säilitades samas paindlikkuse. Need kaks justkui vastandlikku ülesannet loovad pideva pinge, mis teeb keha seljavaludele vastuvõtlikuks. Selgroog täidab lihtsalt ülesannet, milleks ta pole algselt loodud.
Veelgi kentsakam lugu on kõrinärviga, mis ühendab aju ja kõri, kontrollides rääkimist ja neelamist. Loogiliselt võiks see närv kulgeda otse, kuid selle asemel laskub see ajust alla rindkeresse, teeb aasa ümber suure veresoone ja suundub siis uuesti üles kõri juurde.
See kummaline omadus pärineb aga veelgi kaugemast minevikust ning on Hyde´i hinnangul pärandus meie kalasarnastelt eellastelt. Evolutsiooni käigus, kui kael pikenes, ei otsinud loodus otsemat teed, vaid lihtsalt venitas olemasolevat närvi.
Samas toob uurija välja, et evolutsioon ei vaevu kaotama tähtsa ülesandeta kehaosi, mis meid otseselt ei häiri. Seetõttu on meil alles pimesool, mis võib muutuda põletikuliseks, või kõrvalihased, mida enamik inimesi ei suuda liigutada, kuigi need aitavad paljudel teistel imetajatel paremini helisid püüda.
Mõistes, et meie keha on ajalooliste kompromisside tulemus, saame teadlase sõnul paremini aru ka paljudest levinud tervisemuredest.
Uurija kirjutab inimkeha huvitavast disainist lähemalt ajakirjas The Conversation.
