SpaceX-i Starship stardib Lõuna-Texases asuvast Starbase’i kosmosekeskusest 90-minutilise stardiakna jooksul. See on Starshipi kolmeteistkümnes katselend ja teine missioon 2026. aastal. Algselt pidi lend toimuma juba 16. juulil, kuid katse katkestati viimasel sekundil.

Otseülekannet stardist saab jälgida SpaceX-i ametlike kanalite kaudu, mis algab umbes 30 minutit enne starti.

Rakett, mis võib muuta kõike

Starship koosneb kahest osast: esimese astme kanderaketist Super Heavy ja ülemise astme kosmoselaevast, mida tuntakse samuti Starshipi nime all. Mõlemad komponendid on valmistatud roostevabast terasest ning on loodud täielikult ja kiiresti korduvkasutatavaks.

Kokkupanduna on raketi kõrgus üle 122 meetri ja see suudab Maa-lähedasele orbiidile toimetada üle 100 tonni lasti. SpaceX usub, et Starshipi võimsuse ja korduvkasutatavuse kombinatsioon muudab kosmoselennud revolutsiooniliseks, võimaldades tulevikus inimkonnal rajada baase Kuule ja Marsile ning teostada teisi julgeid kosmoseavastusi.

Praegusel lennul kasutatav Starship V3 on raketi esimene operatiivvariant, mis peaks tulevikus lendama ka NASA Artemise missioonidel, viies esmalt lasti orbiidile ja hiljem astronaudid Kuu pinnale.

Eelmise lennu õppetunnid ja Lend 13 plaanid

Starship V3 tegi oma eduka debüüdi tänavu mais. Lennul 12 toimetas kosmoselaev orbiidile 22 lastiühikut – sealhulgas kaks Starlinki satelliiti – ja naasis edukalt Maale, maandudes plaanipäraselt Austraalia lääneranniku lähedal ookeani.

Siiski esines ka tagasilööke. Kanderakett Super Heavy mootoritega tekkis tagasipöördumisel probleeme ja see kukkus kontrollitud maandumise asemel Mehhiko lahte.

Lennul 13 üritab SpaceX korrata eelmise lennu õnnestumisi ja parandada tehtud vigu. Kanderaketi peamine eesmärk on sooritada edukas start, eraldumine ja maanduda kontrollitult Mehhiko lahes. Kosmoselaeva eesmärk on sarnaselt eelmisele lennule maanduda umbes 65 minutit pärast starti India ookeanis.

Uus katsetus: järgmise põlvkonna Starlinki satelliidid

Seekordne lend teeb aga ka ajalugu, sest Starship toimetab suborbitaalsele trajektoorile 20 uue põlvkonna V3 Starlinki satelliiti. Need satelliidid laiendavad oluliselt võrgu mahtu ja kasutajate kiirust. Kuna satelliidid on samal suborbitaalsel trajektooril nagu Starship, põlevad need umbes 20 minutit pärast orbiidile toimetamist atmosfääri sisenedes ära.

Kuus satelliiti on varustatud kaameratega, et skaneerida ja uurida laeva kuumuskilbi plaate. Lisaks on kilbile paigaldatud koormusanduritega plaadid, et mõõta pingeid, mis tekivad lennu ajal, kui rakett läbib atmosfääri suurema dünaamilise rõhu all. See annab SpaceX-ile väärtuslikke andmeid tulevaste missioonide jaoks, kus eesmärk on kosmoselaev turvaliselt tagasi stardiplatsile tuua.

Kuigi seekord maanduvad mõlemad raketi osad vette, on SpaceX-i pikaajaline eesmärk püüda nii Super Heavy kui ka Starship kinni otse stardiplatvormi kõrval asuvate hiiglaslike «söögipulkadeks» kutsutavate haaratsitega. See strateegia võimaldaks mõlemat raketi osa kasutada mitu korda päevas, mis oleks tõeline läbimurre kosmoselendude ajaloos.

Seega on tänasel lennul palju, mida oodata, ning maailma suurima raketi start on vaatemänguline sündmus igal juhul.

Allikas: Space.com