Kõige rohkem peretülisid on pühade ajal. Politseil tuleb olukorda lahendama sõita sageli ka nädalavahetustel ehk ajal, kui inimesed on kodus ja tarbivad alkoholi.

“Paraku on lähisuhtevägivalla juhtumid politsei jaoks igapäevased sündmused ja viimastel aastatel on need olnud väikeses languses, kuid selle aasta esimene pool näitab, et on väike tõus. See iseenesest ei pruugi olla halb ja tähendab, et meid teavitatakse rohkem ning inimestel on võimalik rohkem abi saada,” ütles PPA arendusekspert Martin Kreitsman.

Kuigi politseil on viimasel ajal tulnud lähisuhtevägivalla juhtumitega tegeleda sagedamini, pole ohvriabisse pöördujate arv kasvanud.

“Peamiselt soovitakse oma lugu rääkida, teada, kuidas kaaslast või lähedast aidata ning oma muret jagada. Pöördumiste arv on aastast aastasse jäänud samaks, aga peamiselt on vaimne ja füüsiline vägivald see, mille kohta meile teavet jagatakse,” rääkis piirkondliku ohvriabitalituse teenistuja Siim Schvede.

Schvede sõnul on inimestel keeruline endale abi küsida ja nii otsitakse ohvriabist tuge justkui sõbrale.

Politsei statistika järgi on 76 protsenti vägivallatsejatest mehed ja ohvrid enamasti naised. Politseist otsivad abi peamiselt ohvrid ja vähem kutsuvad politseid naabrid ja pealtnägijad. Harvad pole ka juhud, kui politseisse helistavad lapsed.

“Lastega on eriti keeruline just sellepärast, et kui lapsed ei ole otseselt ohvrid, aga elavad peres, kus lähisuhtevägivalda esineb, on nad alati sellest mõjutatud. See mõjutab ka nende tulevast elu ning neist endist võib saada kas ohver või toimepanija,” selgitas Kreitsman.

Politsei andmetel on kõige rohkem lähisuhtevägivalla juhtumeid Harjumaal.