Suurbritannia asendab Eestis paikneva brigaadi tankid droonidega, põhjendades seda vajadusega kohaneda sõjapidamise muutuvate oludega.
„Sõjapidamisviisid muutuvad ja ka meie peame oma lähenemist muutma. Teame, et liikuvam ja paindlikum väeüksus avaldaks Venemaale suuremat mõju kui traditsioonilised soomusüksused,” ütles tollane Briti kaitseminister Dan Jarvis eelmisel nädalal Tallinnas.
Selle sammu raames suurendab Suurbritannia Eestis paiknevate sõdurite arvu 800-lt 1200-le, vahendab lrt.lt.
Ühtlasi kujundatakse riigis paiknev soomuslahingugrupp ümber kõrgtehnoloogiliste droonidega varustatud mobiilseks tankitõrjeüksuseks. Ühendkuningriigi kaitseministeerium lisas, et Balti riikidesse paigutatakse eelpositsioneerimise korras ka kaugmaadroone.
Ukraina sõja kogemused näitavad, et tankide tähtsus väheneb, leiab Tallinnas asuva Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (ICDS) kaitsepoliitika ja -strateegia programmi juht Tony Lawrence.
„Need ei ole muidugi üleliigsed. Nad on haavatavad ja peavad tänapäeva sõjapidamises veidi rohkem tagaplaanile hoidma,” ütles Lawrence.
See samm ei tähenda siiski, et Ühendkuningriik loobuks täielikult traditsioonilistest soomusmasinatest, mõned nende otsused on juba kooskõlas muudatustega, mida Leedu on varem rakendanud.
Ühendkuningriik alustab Boxer-tüüpi jalaväe lahingumasinate suuremahulist hanget – masinaid, mida Leedu juba kasutab, märkis Lawrence. „See ongi see liikuv element, millest erinevates pressiteadetes juttu on olnud.”
Ühendkuningriigi samm Eestis peegeldab ka Londonis toimuvaid muutusi ja NATO-siseseid arutelusid.
„Küsimus on pühendumuses, mida Ühendkuningriik soovib näidata seoses NATO-sisese koormuse jagamise teemaga. Ühendkuningriigil pole kaitsekulutuste osas just kiiduväärt lugu rääkida – olukord on üsna pingeline. Tundub, et see jääb pingeliseks veel mitmeks aastaks,” ütles Lawrence.
Leedu on varem teatanud plaanist osta tanke ning Saksamaa paigutab samuti sellesse Balti riiki tankidega varustatud soomusbrigaadi, rõhutades seejuures avalikkusele suunatud sõnumites brigaadi droonivõimekust.
„Eestis on sel teemal teataval määral arutletud, eriti droonitootjate poolt, kes soovivad rõhutada, et see on ainus õige suund ja et Eesti on selles vallas kõvasti maha jäänud,” ütles ta. „Kuid minu hinnangul on see arutelu olnud Vilniuses intensiivsem kui siin.”
Lawrence’i sõnul mõjutavad Balti riikidesse saadetava relvastuse tüüpi ka arutelud üksikutes NATO liikmesriikides, samas kui NATO idatiival on oluline säilitada mitmekülgset võimekust, et oleks võimalik täita erinevaid ülesandeid.
„Erinevusi esineb alati – kui Saksamaa rõhutab tugevalt soomusüksusi ja Ühendkuningriik paneb suuremat rõhku droonidele, siis tegelikult soovitaksime kogu idatiival ühtsemat lähenemist.
Tõsiasi on see, et meid – maavägesid panustavaid riike – piiravad siseriiklikud huvid ja poliitika, mistõttu tuleb vägede paigutuse ühtlustamisel loota NATO-le kui kõrgema tasandi planeerijale,” ütles Lawrence.
Briti erukolonel Hamish de Bretton-Gordon kirjutas väljaandes Daily Telegraph, et Eestis toimunud muutused näitavad tankide rolli muutumist lahinguväljal – need peavad nüüd tegutsema koos mitmesuguste tehnoloogiliste lahendustega, sealhulgas droonidega.
„Ukraina on sõjapidamist põhjalikult muutnud,” kirjutas Bretton-Gordon.