
Oxfordi Ülikooli uuest uuringust selgub, et õietolm ei ole mesilastele alati ideaalselt tasakaalustatud toit. Toitainepuuduse ja üleannustamise vältimiseks oskavad meemesilased oma toidukogust reguleerida ning segada eri õietolmusid vastsetele sobilikuks toiduks, mis tõestab vajadust taimede liigirikkuse järele.
Oxfordi teadlased on avastanud, et mesilaste toidulaud on palju keerulisem kui seni arvati. Õietolm ei pruugi olla sugugi universaalne supertoit, vaid võib sisaldada ka mesilastele kahjulikus koguses teatud toitaineid. Sellest hoolimata näib, et vähemalt meemesilased on välja arendanud nutikad võtted, kuidas toorest õietolmust oma järglaste jaoks sobivam menüü valmistada.
Mida see aga tähendab meie aedade, põldude ja looduskaitsealade jaoks? Uuring vihjab, et lihtsalt «palju lilli» istutamisest ei pruugi enam piisata. Tähtsaks tõuseb küsimus, milliseid taimi ja kui mitmekesiselt kasutada, et nii kodu- kui metsmesilastel oleks võimalik endale õige toitainekooslus ise kokku kombineerida.
