Statistikaameti juhtivanalüütik Ülo Paulus tõi välja, et nii aastases kui ka eelmise kvartali võrdluses mõjutas teise kvartali ehitushinnaindeksi tõusu enim importtoormest sõltunud materjalide kallinemine.

Pauluse sõnul panustas esimese kvartaliga võrreldes hinnatõusu veel tugevalt ehitusmasinate kasutamisest tekkinud kulude tõus, mis koos materjalide kallinemisega moodustas kogu indeksitõusust 90 protsenti.

“Sõjaline konflikt olulistel kaubateedel tekitas defitsiiti nii materjalide kui ka energiakandjate turul,” lausus Paulus.

Võrreldes 2025. aasta teise kvartaliga tõusid kulutused materjalidele 3,9 protsenti, masinate kasutamisele 1,8 protsenti ja palgakulud 1,9 protsenti. Materjalide hinnatõus panustas ehitushinnaindeksi tõusu 76 protsenti.

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeks tõusis 2026. aasta teises kvartalis võrreldes esimese kvartaliga 2,4 ja võrreldes 2025. aasta teise kvartaliga 3,1 protsenti.

Bigbanki peaökonomist Raul Eamets juhtis tähelepanu, et kui võrrelda kahe aasta taguse perioodiga, siis on koguindeks ja materjalid kallinenud 4,5 protsenti. “Seega on viimase aastaga hinnatõus kiirenenud,” tõdes ta.

Eametsa sõnul näitab ehitushinnastatistika jätkuvalt, et elu aina kallineb ning arvestades seda, kui palju ehituses kasutatavaid materjale baseeruvad naftakeemial, siis ei usu ta, et niipea on mingit hindade rahunemist oodata.

“Kõikvõimalikud soojustusmaterjalid, täitematerjalid (silikoonid, vahud), värvid, plastik jne põhinevad ju naftal. Iraanis aga konflikt jätkub, hoolimata pidevatest rahukokkulepetest, ja nafta hind kerib vaikselt ülespoole,” ütles Eamets.

“Kui siia juurde panna paar päeva tagasi avaldatud tootjahinnaindeksi ning ekspordi- ja impordihinna indeksite statistika, siis on selge, et hinnaralli jätkub,” märkis Bigbanki ökonomist.

Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel, mis jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal.

Ehitushinnaindeksi arvutamiseks vaadatakse nelja ehitiste gruppi: eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi puhul on vaatluse all ametihooned.

Ehitusettevõtte Mapri tegevjuht Tarmo Roos rääkis, et ehitusmaterjalide hindade tõus on olnud märgatav. Tema sõnul on Mapri oma materjalid õigel hetkel ära tarninud, mis võiks soodustada ettevõtte olukorda.

Roos nentis, et talle teeb muret, kuidas tehisintellekt maailma ja lõpuks ka Eesti ehitussektorit mõjutab. “Kui maailmas on suur nõudlus kiipidele ja baasmaterjalidega seotud osakestele, nagu vasele ja kullale ja investeeritakse andmekeskustesse, siis jõuab see lõpuks hinnas ka meieni,” rääkis ta.

Roos sõnas, et neil on lepingud üldiselt fikseeritud hinnaga. See tähendab, et kui mõne materjali hind tõuseb, jääb see ettevõtte kanda. Ettevõte proovib aga võimalikult hästi objektide eelarveid planeerida.

Kindlustusselts Ergo varakahjude osakonna juht Taavi Kööts rääkis, et nemad ei näe eriti suurt ehitusmaterjalide hinnatõusu mõju. Ta nentis, et kui ehituskeemia hind tõuseb, ei mõjuta see niivõrd kindlustusfirma hinnapakkumisi.

Suurem osakaal on näiteks sellel, kui korteris on vaja parkett ära vahetada. “See mõjutab hinda palju rohkem kui see, et kuskil on mõned meetrid vaja silikooni panna. See võib-olla on ka põhjus, miks hinnatõus pole meil veel nii hästi kajastunud,” selgitas ta.