Neljapäev, juuli 23, 2026

Novaator, Psüühika

Inimese muistne aju on suurlinnas ja ühismeedias ülekoormatud

Inimese aju on aastatuhandete jooksul kohastunud eluga 150-liikmelistes rühmades ega oska tulla toime tänapäeva suurlinnaelu ja ühismeedia infoküllusega, osutab uus uuring.

Praegusajal on elu füüsiliselt turvalisem ja mugavam kui kunagi varem. Ometi saadavad paljusid inimesi sageli läbipõlemine, ärevus ja pidev sund teistega võistelda. Värske uuring avab nüüd meie vaimse tervise murede põhjuseid. Eeskätt on asi selles, et meie muistne aju ei oska tulla toime tänapäeva suurlinnaelu ja ühismeedia infoküllusega.

Singapuri ja Austraalia ülikoolide teadlased analüüsisid põhjalikult tänapäeva ühiskonna psühholoogilisi probleeme ning inimeste evolutsioonilist tausta. Nende andmed näitasid, et inimene on tuhandete aastate jooksul kohastunud elama umbes 150-liikmelistes rühmades. Seal tundsid kõik kõiki ja sotsiaalsed erinevused olid väikesed.

Tänapäeva linnades ja digikeskkonnas puutume aga pidevalt kokku sadade tuhandete võõrastega. Näeme seejuures iga päev äärmist rikkust või ilu, mistõttu ongi meie aju ülekoormatud.

Analüüs tõi esile, et pidev kokkupuude ekraanilt vastu vaatava edukusega tekitab inimestes alateadliku tunde, nagu nad peaksid ressursside ja staatuse nimel pidevalt võistlema. See viib sageli äärmuslike reaktsioonideni. Ühelt poolt soodustab see riskantset käitumist: näiteks võib inimene usaldada äkkrikastumist tõotavat pakkumist või eputada luksuskaupadega.

Teisalt paneb see paljusid inimesi alla andma. Näiteks panustavad nad tööl võimalikult vähe või loobuvad teadlikult peret loomast, kuna ühiskonna nõudmised tunduvad saavutamatud ja konkurents liiga tihe.

Leid on lihtsasti seletatav meie aju ellujäämis-mehhanismidega. Muistsetel aegadel oli staatuse langus või kaaslaste seast välja jäämine eluohtlik. Tõsi, praegu ei ohusta meid ühiskondliku ebaedu korral otseselt nälg või kaitsetus. Küll aga tõlgendab meie evolutsiooniliselt välja kujunenud aju tänapäevast suurt ebavõrdsust ja teiste näilist edu otsese ohuna. See lülitabki meie kehas sisse pideva stressireaktsiooni.

Lahendusena pakuvad teadlased välja, et nutiseadmete ja ühismeedia tarbimist võiks piirata. Samuti võiks rohkem viibida looduses ning suhelda inimestega väiksemas ringis silmast-silma.

Töörühm avaldas oma leiud ajakirjas Behavioral Sciences.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.

Loe allikast edasi

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga