Valitsus kiitis eelmisel nädalal heaks Eesti digiriigi ajaloo suurima reformi. Reformi keskse muudatusena vähendatakse riigi IT-majade arvu seniselt kümnelt kuuele ning koondatakse ligi 10 protsenti töökohtadest.
Reformi ette valmistanud digiriigi asekantsler Lauri Luht selgitas, et riigi visioon on liikuda killustatud IT-korralduselt ühtsemale mudelile, kus kasutatakse rohkem ühiseid platvorme, andmeid ja ka tehisaru.
Reformi tulemusel peaksid riiklikud digiteenused muutuma kasutajasõbralikumaks.
“Reform vähendab dubleerivaid arendusi ja suurendab ühtsete andmete kasutamist, mis võimaldab teenuseid kiiremini arendada ja tõhusamalt hallata. Sama lahendust saavad kasutada mitmed asutused, selle asemel et igaüks looks oma versiooni. Tulemuseks on ühtlasema kvaliteediga, töökindlamad ja kasutajasõbralikumad digiteenused kogu riigis, mis peab ka kasutajale selgelt välja paistma,” selgitas Luht.
Kõikidest IT-majadest ja osakondadest viiakse baasteenused – riigiside, taristu, arvutitöökoht, platvormiteenused ja litsentsihaldus – kokku riigi infosüsteemi ametisse (RIA).
Reformis mängib olulist rolli ka tehisaru. “Minu jaoks ei ole tehisaru eraldi projekt, vaid järgmine arenguetapp Eesti digiriigis. Peame leidma, kuidas neid tehnoloogiavõimalusi kõige paremal moel rakendada,” märkis Luht.
Reformi tulemusel peaks suurenema ka koostöö erasektoriga.
“Nii digiühiskonna arengukavas kui ka reformi analüüsides oleme konsulteerinud erinevate liitude ja erasektoriga. Lihtsustatult öeldes võiksime koodijuppide tellimise asemel liikuda terviklahenduste poole. Riik defineerib probleemi ja turult pakutakse lahendus, mis aitab edendada meie oma majandust ja eksporti. See peaks kindlasti olema üks sammudest,” lausus Luht.
Riigi IT-sektori kulud küündivad 300 miljoni euroni. Kuigi reform toob mõningaid kokkuhoiukohti, suunatakse see raha ümber, mistõttu ei kaasne sellega otsest kokkuhoidu.
“Asjad lähevad maailmas kallimaks. Reformi eesmärk ei ole lihtsalt tuimalt kulusid vähendada, vaid kasutada targemalt igat eurot, mis läheb IT-sse. Kokkuhoiukohad on need, kus me suudame raha ümbersuunata rohkem investeeringutesse, nendesse tegevustesse, mis toovad inimestele väärtust,” rääkis Luht.
Ta rõhutas, et kindlasti ei tohi juhtuda seda, et tehnoloogiasse raha jääb vähem.
“Eesmärk ei ole vähendada seda ligi 300 miljonit 200 peale. See 300 miljonit, mis moodustab umbes 1,8 protsenti SKP-st, hoiab 100 protsendi ulatuses üleval digitaalseid teenuseid ning pakub väärtust nii riigile kui ka kohalikele omavalitsustele. See on paras ime ja väga äge väljakutse olnud. Aga saab paremini,” lausus Luht.
Luht nentis, et ka riigikontroll tõi eelmisel aastal välja, et riigi IT-kulud on viimasel kolmel-neljal aastal järsult kasvanud, samas kui terviklikku juhtimist tuleks parandada.
Reformiga luuakse IT-peaarhitekti ametikoht, kes hakkab kujundama digiriigi tehnilist tervikpilti.
“Tema ülesanne on tagada, et erinevate asutuste süsteemid sobituksid omavahel kokku, kasutataks ühiseid standardeid ja liigutaks samas arengusuunas,” lausus Luht.
Reformi käigus väheneb riigi IT-sektoris ametikohtade arv ligikaudu 200 võrra.
“Majandamiskulude kasv on teinud tegelikult kahekordse hüppe. 2019. aasta alguse seisuga oli töötajaid 1064, aga praeguse aasta alguse seisuga juba 1904. Siin on küsimus, kuidas saaksime asju teistmoodi teha,” lausus Luht.
“Muret tekitav osa on, et investeeringud justkui on jäänud püsima, aga see on koht, kus tegelikult just ootaks sellist suuremat kasvu, rohkem innovatsiooni ja rohkem võimalusi meie e-riigi arendusse suunata,” lisas ta.
Endine RIA juht Peterkop: reform lahendab päris probleeme
Endine RIA juht ja riigisekretär Taimar Peterkop märkis, et talle on varasematest ametitest riigi IT-sektori probleemid tuttavad ning reform on suunatud õigete probleemide lahendamisele.
“Selle debati põhjal tundub mulle, et need lahendused on õiged, läbi mõeldud ja analüüsitud. Need ei ole kiiresti puusalt võetud, vaid on pikema analüütilise mõtlemise tagajärjel tekkinud ettepanekud,” sõnas ta.
Peterkop märkis, et kuue IT-maja alles jätmine on mõistlik. “Kõike absoluutselt tsentraliseerida ei ole mõtet, sest kui teenuse tehniline pool läheb teenuse omanikust liiga kaugele, tekivad omad probleemid. Kogesin seda riigikantseleis, kui hakkasime arvutitöökoha teenust ja arendusteenuseid IT-majadelt sisse ostma – kui see läheb väga kaugele, siis kannatab ka kvaliteet oluliselt. Samas dubleerimise vähendamiseks on mõistlik koondada. Oluline ongi see, kuidas mõte praktikasse rakendub.”
Samas rõhutas ta, et oluline on säilitada IT-majade konkurents.
“Riigis on tavaliselt nii, et konkurentsi pole ja võib tekkida mugavustsoon, kus teistele riigiasutustele teenust pakkuv IT-maja ei peagi justkui pingutama. Seda olukorda tuleb vältida ja see on juba rakendamise teema. Vahepeal oligi mõte teha üks suur IT-maja, mis võib-olla läheb liiga kaugele. Aga kui jääb kuus IT-maja ja nende vahel oleks eluterve konkurents, siis sellel asjal on täitsa jumet,” sõnas Peterkop.
Riigi IT-sektori kulude kasvu näeb Peterkop pigem paratamatuna.
“Suur pilt on see, et kogu maailma sõltuvus infotehnoloogiast kasvab ja tehnoloogia läheb kallimaks. Seetõttu vaevalt siit mingit säästu tuleb, pigem saab sama raha eest parema asja. Ka justiits- ja digiministeerium on vist välja öelnud, mis on vajadused IT-investeeringuteks – need on alati suuremad kui meie võimalused. Olen skeptiline selles osas, et sealt nüüd reaalselt raha säästma hakatakse ja kuskil tekib raha juurde,” lausus Peterkop.
Reformi olulisemad puntkid:
– riigi IT-korraldus koondatakse RIA ja loodava Digiriigi keskuse ümber
Esmalt liidetakse Riigi Infosüsteemi Ametiga (RIA) senised üleriigilisi baasteenuseid pakkuvad IT-majad: järgmise aasta alguseks ühendatakse RIA-ga Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (RIT) ning 2029. aasta suveks Riigiside Sihtasutus (RIKS). Lisaks viiakse RIA alla kõigi teiste praeguste IT-majade IT-baasteenuste arendamine ja pakkumine.
Senine Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK) kujundatakse ümber üleriigiliseks arenduskeskuseks, mis hakkab kandma nime Digiriigi Keskus. Rahvusvahelises suhtluses kasutatakse uue asutuse kohta nime GovTech Estonia.
Edaspidi uusi IT-üksusi, mis dubleeriksid Digiriigi Keskuse või Riigi Infosüsteemi ameti teenuseid, juurde luua ei tohi.
Valdkondlike arenduskeskustena jätkavad oma senist tööd siseministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, rahandusministeeriumi ja kaitseministeeriumi IT-majad ehk vastavalt SMIT, TEHIK, RMIT ja KÜVJ – neid kellegagi ei liideta.
– kogu riigi infosüsteemide ja tehnilise arhitektuuri suunamiseks ning jätkusuutlikkuse tagamiseks moodustatakse diginõukogu
Igapäevast tööd selles vallas hakkab vedama justiits- ja digiministeeriumi tegevuste kõrval Riigi Infosüsteemi Ametisse kuuluv riigi IT-peaarhitekt, kes jälgib üleriigiliselt tehnoloogiliste ja arhitektuursete valikute tegemist ja suunab riiki eemale ainult ühe pakkujaga seotud suletud tehnoloogiatest. Diginõukogusse kaasatakse ka erasektori tippeksperte.
– justiits- ja digiminsiteeriumi kinnitusel uuendatakse põhjalikult ka infotehnoloogia teenuste eelarvemehhanismi
– dubleerimise vältimine: riigis ei ole enam lubatud arendada uusi infosüsteeme või teenuseid, mis teevad sama asja, mida mõni olemasolev keskne lahendus juba pakub