Järva-Madise kalmistu vanal osal korjati õpilasmalevlaste abiga kokku need ristid, mis olid maha langenud ja segasid kalmistu hooldamist.

“Osalt olid juba isegi mulla ja murukamara alla vajunud. Ja pidevalt sõideti neist üle ja kõnniti neist üle,” märkis Järva-Madise Püha Matteuse koguduse õpetaja Jane Vain.

Kui esialgu kuhjati ristid kalmistu piirdeaia äärde, siis tänaseks on need ebaõnnestunult üle viidud platsile, mis piirneb Jakob Sikenbergi hauaga, hoolimata sellest, et Oru Pearu prototüübi kalm on muutunud omalaadseks külastusobjektiks.

Vain lubab nende ristide eksponeerimiseks leida väärika lahenduse. “Et nad oleksid väärikalt hoitud, et nad oleksid alal hoitud ja nad ei saaks edaspidi rohkem kahjustada,” ütles ta.

Sarnaseid ristimägesid võib kohata paljudes surnuaedades, nii ka Türi kesklinna kalmistul.

Türi koguduse õpetaja Andres Tšumakov pooldab vanade ristide kokkukogumist.

“Kunagi vallajuhina olles me Käru kalmistul samamoodi ristid, mis olid laiali, mis takistasid hooldamist, said kogutud kokku ja pandud surnuaia sissesõidu juurde. Nii et seda on kindlasti ka mujal tehtud,” sõnas Tšumakov.

Üks ilusamaid näiteid vanade hauatähiste väärikast säilitamisest on Kadrina kalmistu ristisalu.

Muinsuskaitseameti Järvamaa nõunik Madis Mikkor vanade ristide kokkukogumises eetilist probleemi ei näe.

“Ei ole tegu hauatähisega selles mõttes, et haud ja rist ei ole omavahel seostatavad, siis ei saa selles otseselt midagi taunimisväärset leida. Mahakukkunud rist tähendab, et selle koha pealt ei ole võimalik kalmistut hooldada. Ma olin maakonnanõunikuna teadlik, et selline hooldusplaan on sellel kalmistul,” sõnas Mikkor