Eestis moodustavad mehed ligi 90 protsenti uppunutest. Päästeameti ennetustöö osakonna ennetusteenuste juhi Kristina Eesmetsa sõnul kipuvad mehed olema hulljulgemad ja oma võimeid üle hindama.

Eesmets lisas, et mullu oli üle 60 protsendi uppunutest joobes ja osal neist oli alkoholijoove üle 2,5 promilli. “Inimesel on väga keeruline sellise joobega vees ellu jääda,” ütles päästetöötaja.

Tänavu suvel on juhtunud ka seda, et täiskasvanu on ujunud liiga uljalt poidest mööda ning vajanud seejärel päästmist. “Päris palju on ka juhtumeid, kus minnakse sup-lauaga vee peale ja siis ei saa kas ise tagasi või jäädakse kadunuks,” sõnas Eesmets. Päästeamet on käinud sel aastal kolm korda sup-lauaga kaduma läinud inimesi otsimas.

Igal suvel on ka juhtumeid, kus laps kaob rannas vanemal silmist. Sel aastal on selliseid juhtumeid päästeamet registreerinud kolm. “Õnneks kõik need lapsed on elus ja terved,” rääkis Eesmets. Lisaks ei sattunud ükski neist lastest uppumisohtu.

Päästeamet on tänavu ka inimesi uppumisest päästnud. Neid on olnud kokku 11. “Kindlasti on neid juhtumeid veel, kus kõrvalolijad on inimese päästnud, aga meie päästetute arv on 11,” ütles Eesmets.

Enamasti upuvad inimesed siseveekogudes. Need on nii järved, jõed kui ka kodulähedased veekogud, nagu kraavid. Sel suvel on meres uppunud üks inimene.

Eesmets rõhutas, et kui joobes inimene tahab ujuma minna, tuleb sekkuda. “Joobes inimene ei suuda oma võimeid adekvaatselt hinnata ja satub üsna lihtsalt uppumisohtu,” selgitas ta.

Kui aga inimene ei suuda joobes isikut takistada, tuleb helistada häirekeskusesse. Eesmets rõhutas veel, et vanemad peavad oma lastel veekogu ääres silma peal hoidma.

Eesmets rääkis, et tänavu oli kevad oluliselt traagilisem kui suvi, kuna märtsikuu heitlike ilmadega mindi jääle ja uppus mitu kalastajat. Päästeameti kodulehelt nähtub, et märtsis oli uppumissurmi seitse.