Kolmapäev, juuli 22, 2026

Loodus, Teadus

Tagametsa paisule rajatud kalapääs avab rändekaladele tee ja säilitab armastatud ujumiskoha

Korrastatud ujumiskoht paisjärve ääres.

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) lõpetas Järvamaal Saarjõel asuva Tagametsa paisu kalapääsu rajamise. Valminud looduslähedane möödaviik-kalapääs avab rändekaladele tee seni ligipääsmatule Saarjõe ülemjooksule, samal ajal säilitati Eesti Skautide Ühingu suvelaagrite jaoks oluline paisjärv ja parandati selle ujumistingimusi.

Tagametsa projekt on hea näide sellest, kuidas looduse taastamine ja inimeste vajadused võivad käia käsikäes. Projekti algatas Tagametsa jahilossi omanik– MTÜ Eesti Skautide Ühing –, kes pöördus juba 2023. aastal RMK poole sooviga muuta pais kaladele läbitavaks ja parandada Saarjõe seisundit.

Tööde vajalikkust kinnitas ka Eesti Loodushoiu Keskuse 2022. aasta uuring, mille kohaselt jõudsid pärast Sindi paisu avamist esimesed jõesilmud Saarjõel asuva Tagametsa paisuni. Lisaks jõesilmule rändavad Saarjõkke ka vimmad ning jõgi on oluline jõeforelli ja meriforelli elupaik.

Projekteerimise käigus selgus, et algselt kavandatud kärestik-kalapääsu asemel on parim lahendus rajada Saarjõe vasakkaldale looduslähedane möödaviik-kalapääs. Paisutustaset alandati nii palju, kui see oli vajalik kalade rändevõimaluste taastamiseks, kuid paisjärv säilitati ning eemaldati sinna kogunenud sete.

Pildil on näha paisu ja järve olukord enne tööde algust.

«Tagametsa projekt näitab hästi, et looduskaitse ei tähenda alati valikut inimese ja looduse vahel. Siin õnnestus leida lahendus, mis taastab kalade rändevõimalused, avab neile uued kudemis- ja elupaigad ning samal ajal säilitab skautide jaoks olulise paisjärve ja ujumiskoha,» ütles RMK veeökoloogide juht Sander Sandberg.

Sellised projektid on hea näide RMK laiemast eesmärgist luua oma tööga elusamat elu. «Kalad ei vaja üksnes puhast vett, vaid ka võimalust liikuda mööda jõge sobivatesse kudemis- ja kasvupaikadesse. Iga rajatud kalapääs või eemaldatud rändetakistus aitab taastada kogu jõestiku loomulikku toimimist. Kui sellest võidavad korraga nii elurikkus kui ka inimesed, on eesmärk täidetud,» selgitas Sandberg.

Tagametsa meeskonna vabatahtlik ja Eesti Skautide Ühingu endine juhatuse esimees Ragnar Luup ütles, et enne töid oli pais halvas olukorras ja ujumine meenutas kohati mudamaadlust. «Nüüdseks on ujumiskoht puhastatud, mis annab suurepärased võimalused veemõnudeks. Mis aga kõige tähtsam – kalad saavad ilusti pääsust üles ja loodame neid peagi näha teisel pool paisu.»

Korrastatud ujumiskoht paisjärve ääres.

Eesti Skautide Ühingu kommunikatsioonijuht Kristi Kajasalu sõnul on muudatused Tagametsas juba hästi tajutavad. «Käisin Tagametsas, kui parasjagu suur rahvusvaheline noortelaager alguse oli saanud, ning kohe oli tunda, kuidas Tagametsas on justkui uus hingamine. Mäletan isegi, kuidas lapsena Tagametsas laagris käies olid veetegevused ja ujumine oluline ning põnev osa suvest. Mul on suur rõõm ja tänutunne, et uus kalapääs ja ujumiskoha puhastamine said teoks.»

Mõttest valminud ehitiseni kulus ligi kolm aastat. Selle aja jooksul tehti vajalikud uuringud, koostati projekt, taotleti kooskõlastused ja viidi läbi ehitustööd. Projekti koostas Kobras OÜ ning ehitas Nordpont OÜ. Tagametsa kalapääsu rajamisega seotud töid rahastas 85% ulatuses Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond projektist «Liikide ja elupaikade soodsa seisundi ning maastike mitmekesisuse tagamine» ning 15% oli RMK omaosalus.

Loe allikat

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga