Rahvusvaheline teadlasrühm hindas esimest korda maailma õistaimede seisundit meetodiga, mis võtab arvesse liikide evolutsioonilist eripära. Tulemustest selgub, et inimtegevuse tagajärjel ähvardab väljasuremine enam kui viiendikku õistaimede geenipärandist.
Väljasuremine ohustab ühtviisi nii enamikule inimestele tundmatuid kui ka tuttavaid taimi. Näiteks leiab ohustatud liikide nimekirjast vanilliorhidee (Vanilla planifolia) ehk maailma populaarseima jäätisemaitse allika. Samuti ähvardab kadumine botaanikaaedades rahvamasse köitvat hiid-titaanjuurt ehk laibalille (Amorphophallus titanum) ja maailma väikseimat vesiroosi.
Haruldased ja ohustatud
Looduskaitse on aastakümneid kannatanud nähtuse all, mida bioloogid kutsuvad taimepimeduseks. See tähendab, et ühiskonna tähelepanu ja raha kulub sageli karismaatiliste loomade, näiteks pandade või ninasarvikute päästmisele. Paljud inimesed näevad taimi ökosüsteemides vaid liikumatu taustana. Ometi moodustavad just need rohelised organismid kogu eluslooduse toiduahelate vundamendi.
Olukorra parandamiseks kasutasid Londoni Zooloogia Seltsi bioloog Rikki Gumbs ja kolleegid oma töös taimeriigi käekäigu uurimiseks EDGE-skoori süsteemi. Looduskaitsjad võtsid selle mõõdiku kasutusele juba 2007. aastal, kuid seni on tööriist aidanud kaardistada peamiselt ohustatud loomaliike. Värskes teadustöös kohandasid uurijad mudeli esimest korda õistaimedele ehk katteseemnetaimedele.
Ingliskeelne lühend EDGE tähistab liike, mis on korraga nii evolutsiooniliselt eristuvad (evolutionary distinctiveness, ED) kui ka kogu maailmas väljasuremisohus (global endangerment, GE). Pelgalt ohustatud asurkondade loendamise asemel hindab mudel organismide paiknemist n-ö evolutsioonipuul. Mudelist saadud matemaatiline skoor aitab bioloogidel leida ja esile tõsta liike, mis esindavad mõnd pikka ja ainulaadse pärandiga evolutsiooniharu.
Kui niisugune liik kaob, ei lange evolutsioonipuult piltlikult öeldes üksik leht, vaid maha saetakse terve jäme oks. See kadunud oks kätkeb endas miljonite aastate vanust ja asendamatut geneetilist teavet. Tuntuim näide sellisest muistsest elavast fossiilist on hõlmikpuu (Ginkgo biloba), mille esivanemad kasvasid Maal vähemalt 300 miljonit aastat tagasi.
Uue uuringu autorid analüüsisid kokku 335 497 teadaolevat õistaimeliiki. Arvutused näitasid, et neist ligi 10 000 kuulub EDGE-liikide hulka. Seega on umbes kolm protsenti kõigist teadaolevatest taimedest samal ajal nii haruldast päritolu kui ka tõsises väljasuremisohus.
Kuhu suunata looduskaitse raha?
Uuringu juhtivautor ja Kew’ botaanikaaia taimeevolutsiooni bioloog Félix Forest märkis, et kogutud andmed annavad looduskaitsjatele väga vajaliku tööriista. Tema sõnul pakuvad EDGE-skoorid asendamatut teavet, millega tõsta esile sageli tähelepanuta jäävaid ohustatud liike.
Tuntud sümboltaimede kõrval vajavad töörühma sõnul kaitset liigid, millest suurem osa avalikkusest pole kuulnudki. Seišellidel kasvab näiteks meduuspuu (Medusagyne oppositifolia), mis sai nime omapäraste viljade järgi. Samuti tõi mudel esile puuliigi Hondurodendron urceolatum, mis on oma perekonna ainus elusolev esindaja.
Selliste harulduste kaitsmine mõjutab uurijate sõnul otseselt inimkonna heaolu. Pikkade evolutsiooniharude hääbudes on inimkonnal oht kaotada väärtuslikud ja asendamatud ressursid. Uuringu autori, Kew’ botaaniku Matilda Browni sõnul võib mõne evolutsioonipuu sügava haru kadumine jätta inimkonna jäädavalt ilma jätta järgmisest murrangulisest vähiravimist või antibiootikumist.
Kuigi pilt on töörühma sõnul murettekitav, pakub uus andmestik botaanikutele võimalust tegutseda nutikamalt. Teadlaste hinnangul on praegu ohus ligi kaks viiendikku taimeliikidest, mistõttu ei jagu looduskaitsjatel ressursse korraga kõigi päästmiseks. EDGE-mudel aitabki suunata nappi raha ja tähelepanu sinna, kus see kaitseb liigirikkust kõige tõhusamalt.
Uuringu autorite sõnul hakkab tegutsemisaeg otsa saama. Nende kinnitusel on käes viimane võimalus algatada uue põlvkonna looduskaitse ja seire, et päästa paljud eripärased, seni tähelepanuta jäänud ja ohustatud taimeliigid.
Uuring avaldati ajakirjas Science.
