Võrreldes eelmise aastaga on taliteravilja kasvupind vähenenud kaheksa protsenti, suviteravilja kasvupind aga suurenenud kolme protsendi võrra.

“Teravilja kasvupinna neljaprotsendine vähenemine tuleneb peamiselt taliteravilja kasvupinna kahanemisest,” kommenteeris statistikaameti juhtivanalüütik Ege Kirs. Teravilja kasvupinnast 59 protsenti on taliteravili ja 41 protsenti suviteravili. Taliteravilja kasvatatakse 196 700 hektaril ja suviteravilja 136 900 hektaril. 

Teravilja kasvupinnast 53 protsendil ehk 177 000 hektaril kasvatatakse nisu. Tänavu kasvatatakse talinisu 148 700 hektaril, mis on kuus protsenti väiksem pind kui mullu. Suvinisu kasvupind on aga aastaga suurenenud nelja protsendi võrra.

Otra kasvatatakse 81 900 hektaril, sellest 51 800 hektaril suviotra ja ülejäänud pinnal taliotra. Kaera kasvatatakse 47 200, rukist 10 100, tritikut 7900 ja tatart 9400 hektaril. 

Kirsi sõnul on kasutatava põllumajandusmaa suurus 2026. aastal 981 700 hektarit. “Põllumajandusmaa kogupind on mullusega võrreldes püsinud pea muutumatuna ja on juba 15 aastat olnud miljoni hektari lähedal,” tõi Kirs välja ja lisas, et 978 800 hektarit on kasutuses suuremates põllumajanduslikes üksustes ja registreeritud põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) ning veidi rohkem kui 2800 hektarit koduaedades.

Kaunvilja kasvupind on 63 100 hektarit, mis on nelja protsendi võrra väiksem kui aasta varem. Peamise kaunviljana kasvatatakse põldhernest 38 100 hektaril. Põlduba kasvatatakse 24 800 hektaril. 

Rapsi ja rüpsi kasvatatakse 66 400 hektaril, mis tähendab, et kogupind on võrreldes möödunud aastaga seitsme protsendi võrra suurenenud. Talirapsi kasvatatakse sellel aastal 54 000 hektaril, suvirapsi aga 12 400 hektaril.

Kartuli kasvupind ei ole võrreldes 2025. aastaga muutunud. Kartulit kasvatatakse ka sel aastal 3200 hektaril.

Kasvupindade esialgsed andmed põhinevad PRIA-s juuni lõpuks registreeritud põllumajanduskultuuride pindadel.