„Nutikael“ pole tegelikult meditsiiniline diagnoos, vaid rahvapärane nimetus, mis kirjeldab pikema aja jooksul ettepoole kallutatud pea asendit, näiteks telefoni või tahvelarvutit vaadates. Muutumatus asendis askeldamine nutiseadme kallal võib pikapeale aga tekitada ebamugavust või lausa valu.

Füsiotearaapia kliiniku füsioterapeut Katre Lust-Mardna selgitab, et inimesed kurdavad sageli kaela- ja õlavöötme valu, lihaspingeid või peavalu ning seostavad neid nutiseadmete kasutamisega. Tema sõnul aga ei põhjusta seda probleemi aga nutiseadmete kasutamine üksi.

Sarnases asendis on inimesed pikalt viibinud sajandeid. „Näiteks raamatuid lugedes, kirjutades või käsitööd tehes. Erinevus seisneb selles, et tänapäeval veedetakse märkimisväärselt rohkem aega istudes ning liigutakse vähem,“ ütleb Lust-Mardna. Seetõttu on peamine riskitegur mitte nutiseadme kasutamine iseenesest, vaid vähene kehaline aktiivsus, pikk järjestikune istumine ja harv asendite vahetamine. „Kael ja selg taluvad erinevaid asendeid hästi, kui neid regulaarselt vahetada ning igapäevaelus piisavalt liikuda,“ kinnitab ta.

Ühes asendis pikalt viibimine ja vähene liikumine võivad tekitada kaela- ja õlavöötme lihaspingeid, kaelavalu, pingepeavalusid, ülaselja ebamugavustunnet ning õlavöötme lihaste väsimust. „Need sümptomid ei tulene enamasti ühest konkreetsest kehahoiakust, vaid pikaajalisest liikumatult olemisest,“ ütleb Lust-Mardna.

Oluline on teada, et ettepoole suunatud peaasend ei tähenda automaatselt kahjustust ega haigust. „Ka tänapäevased uuringud ei näita veenvalt, et selline kehahoiak üksinda põhjustaks püsivaid lülisamba muutusi või oleks usaldusväärne valu ennustaja,“ kinnitab Lust-Mardna. Valu kujunemist mõjutavad mitmed tegurid – vähene liikumine, pikaajaline staatiline koormus, stress, kehv uni ja inimese üldine tervislik seisund.

Nutikaelast suurem terviserisk on vähene kehaline aktiivsus, mis on seotud südame-veresoonkonnahaiguste, teist tüüpi diabeedi, ülekaalu, mitmete vähivormide ning vaimse tervise probleemide suurema riskiga. „Seetõttu tasub tähelepanu pöörata eelkõige piisavale liikumisele päeva jooksul, mitte ainult telefoni kasutamise asendile.“

Enamikul juhtudel ei ole tegemist eluaegse tervisekahjustusega. „Kui kaela- või õlavöötme vaevused on seotud pikaajalise staatilise asendi ja vähese liikumisega, on seisund üldjuhul hea,“ lohutab Lust-Mardna. Kõige tõhusam ravi seisneb mitte ühe „õige“ kehahoiaku leidmises, vaid kehalise aktiivsuse suurendamises. Sagedased liikumispausid pika istumise vahele, kaela- ja õlavöötme lihaste jõu- ja vastupidavustreening ning tavapäraste tegevuste jätkamine aitavad füsioterapeudi kinnitusel kõige paremini.

„Vajadusel võib füsioterapeut õpetada harjutusi ning aidata leida viise pikaajalise staatilise koormuse vähendamiseks,“ märgib Lust-Mardna. Enamasti ei ole vaja vältida nutiseadmete kasutamist, vaid kasutada neid vaheldusrikkamalt ja palju liikuda.