Kehtiv õigus lubab tubaka- ja mentoolimaitselist e-sigareti vedelikku, aga praegune seaduse sõnastus tekitab järelevalves pidevaid vaidlusi tootjatega. Eelnõus seisab, et see koormab terviseametit ja turule võib tuua ebamääraste lisaainetega tooteid.
Justiitsminister Liisa Pakosta rääkis, et nikotiin, mida tööstuslikult toodetakse, on kättesaadav erinevates vormides. Ta nentis, et Eestis puudub regulatsioon uutele nikotiinitoodetele ning kavas on võrdsustada olemasolev regulatsioon nendega.
Tubaka- ja nikotiinitoodete tarvitamise uuringust selgus, et 57 protsenti vastanud noortest eelistas e-sigaretti hea maitse tõttu. Maitseelamus oli eriti oluline 14–15-aastaste seas. Seetõttu tahab ministeerium kehtestada selge loetelu maitse- ja lõhnaainetest, mida tohib nikotiinitootes kasutada.
Justiitsminister Liisa Pakosta rääkis, et tubakatööstus püüab alaealisi ja noori igal moel ahvatleda. Ministri sõnul pannakse selles osas nüüd kindlad piirid paika, sest Eesti noored on tarbimise poolest tipus.
2019. aastal keelati maitsega e-sigaretid ning lubati ainult tubaka maitse. Aasta hiljem lubati turule ka mentooli maitse. Eesti nikotiinitoodete edasimüüjate liidu esindaja Diane Sirelpuu ütles, et statistika järgi pole noorte tarbimine vähenenud ja erinevad uuringud näitavad, et noori meelitavad eeskätt maitsed. Need pole Eestis enam aastaid müügis.
Sirelpuu sõnul puudutab see teema eeskätt illegaalset turgu, sest kõik need puuviljamaitsed on e-sigaretil kättesaadavad vaid illegaalselt. Ta nentis, et kui nikotiinipadjad polnud veel Eestis lubatud, tarbiti neid kogu aeg illegaalselt.
Eelnõu puudutab nikotiinipatju
Eelnõu puudutab ka nikotiinipatju. Praegu pole tubakaseaduses nikotiinipatjade kanguse limiiti, aga plaani järgi saab maksimaalne nikotiinisisaldus olema neli milligrammi grammi kohta.
Sirelpuu rääkis, et praegu on enim levinud nikotiinipadi Eestis poolegrammine. See tähendab, et tulevikus saab olema tarbimisühikus kaks milligrammi nikotiini. “Täna selliseid kahemilligrammilisi tooteid Eesti turul polegi,” sõnas ta.
Eesti tarbija kasutab nikotiinipatju, mille nikotiinisisaldus on 6 kuni 20 milligrammi tarbimisühikus. “Need tooted poleks enam kättesaadavad,” ütles Sirelpuu.
Ta nentis, et täiskasvanule, kes tarbib nikotiinipatju ja oli kunagi suitsetaja, on kaks milligrammi nikotiini padja kohta olematu kogus. “Võib-olla seda nikotiini taju ja tunnetust isegi ei teki, sest see on väga lahja toode,” sõnas Sirelpuu.
Pakosta ütles, et praegu ei müüda Eestis suitsusid, mille nikotiinisisaldus küündiks ühe milligrammini. “Samal ajal müüakse Eestis passionimaitselisi väga atraktiivseid nikotiinipatju, mis on magusad, lõhnavad hästi ja kus on nikotiinisisaldus 50 milligrammi,” rääkis ta. Pakosta lisas, et see on surmav doos väikesele lapsele.
Praegune seadus keelab tubakatoodete Eestisse toimetamise välismaalt posti või veebi teel. See on muutnud menetlemise ja kauba konfiskeerimise tollikontrollis keeruliseks, kui pole võimalik tõendada toote kättetoimetamise lõpuleviimist.
Kuna riigisisest kaugmüügi keeldu pole, on nii lapsed kui ka täiskasvanud saanud posti teel Eestis keelatud nikotiinitooteid osta ja müüa. Kaugmüügil ei saa inimese vanust tuvastada.
“Selle tulemus on piltlikult öeldes, et kuuenda klassi poisid tellivad posti teel kuskilt Eestis keelatud tooteid, müüvad neid edasi ja mingis mõttes on tegemist juba organiseeritud kuritegevusega,” ütles Pakosta. Ta lisas, et olemasolev keeld muudetakse tõhusamaks.
Praegu ostetakse ja müüakse kaugmüügi teel kontrollimatuid tooteid kolmandatest riikidest. Nende koostis võib olla noorte ja laste tervisele eriti kahjulik. Lisaks ei tasuta nende eest aktsiise ega lõive.
Kaugmüüki trahvitakse
Maksu- ja tolliameti uurimisosakonna Põhja talituse juhataja Eduard Rõmmel rääkis, et aastal 2025 kõrvaldati mustalt turult 936 liitrit keelatud e-vedelikke. Selle poolaasta jooksul on eemaldatud 786 liitrit. “Minu andmetel ei möödu maksu- ja tolliametil ühtegi päeva, kus ei avastata postist keelatud e-sigaretti,” sõnas ta.
Rõmmeli sõnul saab ka praeguse korra järgi trahvi teha, kui inimene tellib omale netist keelatud e-sigareti. Ta lisas, et salaturu osakaal on tõusnud ja seda peaks jõulisemalt kontrollima.
Kaugmüügi keelust üleastujale kehtestatakse seaduseelnõu järgi trahv ning seda nii müüjale kui ka ostjale. Eesmärk on pidurdada eeskätt alaealiste ligipääsu nikotiini sisaldavatele toodetele.
Kavas on tõsta ka juriidiliste isikute trahvimäärasid rikkumiste eest. Samuti kahekordistatakse trahvi nendele inimestele, kes ostavad tubakaseaduses loetletud tooteid alaealistele või teevad neid lastele muul moel kättesaadavaks.
Eelnõuga sätestatakse, et tubakatoodetega kauplemine on lubatud vaid juhul, kui kõik tasud ja lõivud on makstud. Nii tahetakse piirata musta turgu ja parandada maksulaekumisi. Terviseameti kontrollitud toodetest lubatakse jaemüüki üksnes sellised tubakatooted, mille eest on riigilõiv ja hindamistasu makstud.
Edaspidi peavad ametiasutused avalikustama kohtumised tubakatööstuse huve esindavate lobistidega. Nii soovitakse teha läbipaistvaks tubakatööstuse mõju avaliku poliitika kujundamisele.
Eelnõu saadeti kooskõlastamisele 17. juulil. Ministeerium andis tagasisidestamiseks aega seitse tööpäeva.
Pakostat ja Sirelpuud intervjueeris Kai Vare. Eduard Rõmmeliga rääkis Olga Jet.