
Kui jutt käib ajust, räägitakse enamasti neuronitest. Nüüd näitavad teadlased aga, et seni alahinnatud rakud võivad täita palju olulisemat rolli, kui neile pikka aega omistati. See avastus võib aidata paremini mõista nii aju tööd kui ka mitmeid neuroloogilisi haigusi. Miks on need rakud jäänud nii kauaks varju? Uued uuringud pakuvad sellele üllatava vastuse.
Miks suudavad mõned üle 80-aastased inimesed lahendada peast keerulisi ülesandeid ja meenutada detaile nagu nooruses, samal ajal kui teised maadlevad unustamisega? Teadlased on asunud uurima nn supervanurite aju, et mõista, mis neid ülejäänutest eristab.
Värske rahvusvaheline uuring sukeldub sügavale hipokampuse ja astrotsüütide maailma. Esialgsed leiud vihjavad, et vananev aju ei pruugi sugugi olla aeglase hääbumise teele määratud – kuid mis tingimusel see nii on?
