“Tallinna linn teeb ettepaneku algatada kehtiva perekonnaseisu- ja rahvastikutoimingute rahastamismudeli uuendamine, et riigieelarvest hüvitatav toetus vastaks senisest paremini tegelikule töömahule, menetluste keerukusele ning riigi poolt kohalikele omavalitsustele pandud ülesannete täitmise kuludele,” ütles abilinnapea Riina Solman (Isamaa) siseminister Igor Tarole (Eesti 200) eelmisel nädalal saadetud pöördumises.

Tallinna perekonnaseisuameti juhataja Kristi Kail selgitas esmaspäeval ERR-ile, et ameti töö on muutunud keerukamaks ja mahukamaks seetõttu, et kasvanud on näiteks välismaalastega tehtavate toimingute arv. Samuti on tema sõnul muutunud menetluste sisu ning kuna ameti rahastamine toimub kannete arvu pealt, aga mitte kõik menetlused ei jõuagi alati registris kande tegemiseni, siis jääb selline töö ka tasustamata.

Kail tõi näiteks abielu sõlmimised taotlused, kus üks või mõlemad pooled on välisriigi kodanikud. Neil võib olla keeruline saada oma riigist Eestis abielu registreerimiseks vajalikke dokumente ning seetõttu võibki see protseduur hoolimata selle sõlmimiseks tehtud jõupingutustest toimumata jääda.

Samuti ei pruugi alati olla kasu digiteenustest, kuna ameti pakutavad digilahendused ei sobi kõigile inimestele näiteks nende ebapiisava digipädevuse tõttu. Digilahenduste kasutamine toob hoopis kaasa täiendavad küsimused ja telefonikõned inimestelt, kes neid kasutada püüavad, tõdes Kail.

Sama rääkis ERR-ile ka abilinnapea Solman: “Paljud avaldused ja pöördumised ja ka e-teenused ei piirdu ainult kandega, nad eeldavad sisulist nõustamist, inimesed helistavad, tuleb jagada selgitusi, juhendada. Need eeldavad ka õiguslikku hinnangut ja dokumentide kontrollimist, mis tähendab seda, et meie inimesed tegelevad ametnikena nõustamisteenuse osutamisega palju suuremas mahus kui varasemalt.”

Abilinnapea sõnul põhineb ameti praegune eelarve 2018. aastast kehtival rahastamismudelil, mis aga ei vasta enam tegelikule töömahule, menetluste keerukusele ega kujunenud kulustruktuurile.

Lisaks sellele, et ameti rahastamine toimub kandepõhiselt, kuid paljud avaldused ja pöördumised ei lõppegi registrikandega, kuid eeldavad siiski sisulist menetlust, õiguslikku hinnangut, dokumentide kontrolli ning ametniku otsust, ei kajasta mudel piisavalt ka püsikulusid, riiklike infosüsteemide kasutamisega seotud kulusid, vaide- ja kohtumenetlusi, riigiasutuste päringutele vastamist ega riigilõivude tagastamise menetlusi.

Solman rõhutas ka, et tegemist ei ole üksnes kohaliku omavalitsuse rahastamise teemaga, vaid küsimuse all on riigi põhiregistrite toimimine, avalike teenuste usaldusväärsus ja õiguskindlus. Ebapiisav rahastus suurendab registriandmete vigade riski ning toob nende hilisemal parandamisel kaasa täiendava halduskoormuse ja kulud nii riigile kui ka kohalikele omavalitsustele.

“Rahvastikuregistri usaldusväärsus ja avalike teenuste toimimine on ju riiklike ülesannete täitmine, see ei ole ainult kohaliku omavalitsuse küsimus ja haldusala, vaid puudutab riigi mainet ja on otseselt seotud riigi õiguskindlusega , mistõttu kõiki muutuvaid asjaolusid ei saa kohaliku omavalitsuse õlgadele panna,” rääkis abilinnapea.

“Riik peab oma teenust ikkagi ise rahastama. See ei puuduta ainult perekonnaseisuametit, see puudutab ju tegelikult ka sotsiaalvaldkonda ja tervishoiuvaldkonda, et riiklikud teenused kipuvad meil ajale jalgu jääma ja KOV-idele pandavad ülesanded ei ole enam rahaliselt kaetud,” tõdes Solman.

Küsimusele, kui palju raha juurde oleks vaja, jättis Solman vastamata, rõhutades, et soovib sellest esmalt rääkida siseministeeriumi esindajatega.

“Senikaua, kuni meil ei ole töörühm kokku tulnud – ja praegu on ju puhkuste aeg – ei ole mõtet meil detailidesse laskuda. Me kutsusime nad arutelu ja diskuteerima selle teema, rahastusmudeli ajakohastamise üle, et koos nendega jõuda õiglase lahenduseni, ” ütles ta. “Muidugi on meil sisu ette valmistatud, statistika läbi töötatud, aga me ei taha ilma partnerita mingisuguseid numbreid [välja tuua], enne kui me oleme saanud omavahel arutada.”

Samuti ei soovinud abilinnapea öelda, kas kulude kasv võiks tähendada toimingute kallinemist tavakodanike jaoks. “Seda vähemalt Isamaa koalitsioon püüab alati vältida, et me hinda juurde ei kruvi, sest pigem on omavalitsuse vaatest vaadates tegemist ju riigi teenusega,” märkis ta.

Siseministeeriumile saadetud ettepaneku kohaselt sooviks Tallinn rahastamismudeli selliselt ümber kujundada, et see ühendaks fikseeritud baasrahastuse ja mahupõhise komponendi. Baasrahastus peaks katma teenuse osutamise valmisoleku, püsikulud ja minimaalse võimekuse tagamise, samas kui mahupõhine osa peaks arvestama tegelikke menetlusi, avaldusi, nõustamiskoormust, elukohaandmete menetlemisega seotud tegevusi ning keerukamaid juhtumeid. “Oleme seisukohal, et mudelis tuleks arvesse võtta ka omavalitsuse teeninduskoormust, elanike arvu, rahvusvaheliste juhtumite osakaalu ning registriandmete kvaliteedi tagamiseks tehtavat tööd,” seisab siseministeeriumile lähetatud kirjas.