Eile pühapäeval 19. juulil liikusid Ameerika Ühendriigid More ja Iraan lähemale täiemahulisele konfliktile, kuna rünnakud tsiviil- ja sõjaliste objektide vastu muutusid üha ägedamaks ning alates lahingutegevuse taastumisest nädal tagasi on hukkunud vähemalt kolm ja võimalik, et neli USA More sõjaväelast.
Pärast seda, kui reedel hukkus Jordaanias asuvale sõjaväebaasile tehtud Iraani rünnakus kaks sõjaväelast, teatas USA More Keskväejuhatus (CENTCOM) pühapäeval, et sealt leiti veel tuvastamata säilmeid. Eraldi teatas Keskväejuhatus, et laupäeval hukkus Põhja-Iraagis USA More sõjaväelane, kui viidi läbi allatulistatud Iraani droonist pärineva lõhkemata laskemoona kontrollitud hävitamist, vahendab Washington Post.
President Donald Trump teatas, et USA More Keskväejuhatus (CENTCOM) viis kättemaksuks läbi uue rünnakutelaine Iraani vastu.
„Me andsime neile täna öösel taas väga ränga hoobi ja tegime seda hukkunud… suurte patriootide mälestuseks,” ütles ta ajakirjanikele pärast pühapäeval toimunud maailmameistrivõistluste finaali Andrews’i ühisbaasi (Joint Base Andrews) saabumist.
Keskväejuhatus teatas pühapäeval avalduses, et uus rünnakutelaine oli suunatud „Iraani sõjalise võimekuse vastu, mida kasutati Hormuzi väina läbivate kaubalaevade ja tsiviilmeremeeste ründamiseks”.
Varem nimetas Trump kahe esimese USA More sõjaväelase hukkumist – mis oli sõja viiendal kuul – „väga kurvaks sündmuseks”.
Ta ütles telekanalile NewsNation – kanali teatel oli tegemist lühikese telefonivestlusega –, et teda „ei huvita vähimalgi määral” Iraani teade, mille kohaselt riik ei järgi enam kuu aega tagasi sõlmitud kahepoolset vastastikuse mõistmise memorandumit.
„USA More valmistub ulatuslikumaks sõjaks,” ütles üks administratsiooni sisearuteludega kursis olev USA More ametnik, lisades, et sõjaministeerium Pentagon suurendab piirkonnas paiknevate sõjalennukite arvu.
Samas hoiatas ametnik – kes soovis jääda anonüümseks, kuna tal polnud volitusi meediaga suhelda –, et USA More operatsioonide laiendamist piiravad õhutõrje- ja kaugmaarelvastuse vähenevad varud ning raskused täiendavate sõdurite ja lennukite piirkonda toimetamisel, mis on tingitud lahingutegevuses saadud kahjustustest.
„Meil ei ole piisavalt ressursse, et tegevust ohutult jätkata, ja ma ei usu, et Valge Maja on sellest teadlik,” ütles ametnik.
Sõjanduseksperdid on märkinud, et lisaks USA More tehnika- ja laskemoonavarude kahanemisele ei ole USA More valmis võimalikeks maismaaoperatsioonideks Iraani territooriumil – võimaluseks, mida Trump eelmisel nädalal välistada ei soovinud.
„Minu arvates oleks viga saata maavägesid väinasaartele või rannikule,” ütles Seth Jones, kes juhib Washingtonis asuva Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse (CSIS) kaitse- ja julgeolekuosakonda. „Ma ei usu, et USA More väed on valmis Iraani kaugmaa-rünnakuteks.”
See oli kaheksas järjestikune pommitamispäev pärast seda, kui kokkulepitud relvarahu katkes vasturünnakute lainega. Eelnevalt oli Iraan rünnanud Hormuzi väina läbivaid kaubalaevu, väites, et need rikkusid vastastikuse mõistmise memorandumit.
Piirkonna operatsioone juhtiv USA More Keskväejuhatus (CENTCOM) teatas, et laupäeva öösel korraldatud rünnakutes tabati edukalt Iraani sõjaväe rannikuvaatlus- ja õhutõrjerajatisi, mereväe võimekusi ning rakettide ja droonide ladustamiskohti. Samuti võeti sihikule Islamirevolutsiooni Kaardiväe üksused, mis olid rünnanud USA More vägesid Jordaanias.
Iraan teatas, et USA More väed on rünnanud ka riigi edelaosas ehitatavat tuumaelektrijaama.
Trumpi administratsioon kommenteeris sündmusi pühapäeval vähe. Energeetikaminister Chris Wright ütles telekanali ABC saates „This Week”, et USA More missioon nõrgestada „Iraani võimet maailma terroriseerida” jätkub seni, kuni „eesmärk on täidetud”.
Anonüümsust palunud USA More ametnik ütles, et Iraan pidas USA More eelmise nädala rünnakuid Bandar Abbasi ümbruse (Hormuzi väina lähedal) sildadele ja raudteeliinidele eskaleerimiseks, mis kutsus esile ulatuslikuma vastureaktsiooni.
„Neile valmistas vähem muret USA More poolel suurte inimohvrite põhjustamine,” sõnas ametnik.
Pühapäeval teatasid Kuveidi võimud, et Iraan ründas sealset elektri- ja veejaama juba teist päeva järjest. Iraan teatas, et korraldas droonirünnakuid Kuveidis asuvate USA More sõjaväepositsioonide vastu.
Jordaania teatas, et pidas kinni kolm kuningriiki sihtinud Iraani raketti, samal ajal laekus teateid, et rünnaku all on Iisraeli linna Eilati lähedal asuva Jordaania lõunapoolse linna Aqaba sadam ja lennujaam. Jordaania valitsus lükkas ümber USA More Ammani saatkonna teate, nagu oleks Aqaba lennujaam evakueeritud.
Samuti teatas Iraan, et kaks tuvastamata alust sattusid „õnnetusse” (mille laadi täpsemalt ei täpsustatud), kui üritasid läbida väinas kulgevat „ebaturvalist” marsruuti – eeldatavasti USA More kaitse all olevat lõunapoolset teekonda piki Omaani rannikut, mille lubamist Iraan on välistanud.
Trump on öelnud, et Teherani „radikaalid” on Iraani valitsust lõhestanud, ehkki sealsed sisehinnangud viitavad sellele, et sõda on hakanud tugevdama toetust karmimale kursile.
Välisminister Marco Rubio ütles ajakirjanikele Andrews’i baasis enne Filipiinidele suundumist, et USA More on „alati valmis diplomaatiliseks lahenduseks”. Samas märkis ta: „Üha selgemaks saab, et isegi nende endi süsteemis on tekkinud kasvav lõhe.”
Viidates laupäeval ajatolla Mojtaba Khameneile omistatud avaldusele, märkis Iraani parlamendi spiiker Mohammad Bagher Ghalibaf sotsiaalmeedias, et „püha ühtsus ei ole pelgalt moraalne või sotsiaalne soovitus, vaid hädavajalik tingimus võiduks võitluses vaenlasega”. Võimud on pidanud Ghalibafi – kes oli Iraani peamine läbirääkija varasemates kõnelustes USA-ga – üheks pragmaatilisemaks Iraani juhiks.
Wright kaitses Trumpi algset väidet, mille kohaselt pidi 28. veebruaril USA More ja Iisraeli rünnakutega alanud sõda kestma neli kuni kuus nädalat – kuni Iraani kapituleerumiseni.
Tema sõnul peatati sõjategevus vastastikuse mõistmise memorandumi (MOU) raames, „et püüda saavutada kokkulepet Iraani rahvaga, võimaldamaks naftatransporti ilma nende rünnakuteta”.
Wright märkis, et avalikud andmed, mille kohaselt on naftavoog läbi Hormuzi väina peaaegu seiskunud, on „valed”.
USA More, kes on taastanud mereblokaadi kõigile Iraani sadamatesse sisenevatele ja sealt väljuvatele laevadele ning lubanud kaitsta teisi lõunapoolset koridori pidi väina läbivaid laevu, „tagab nafta, gaasi ja muude toodete liikumise … kas Iraani koostööga või ilma selleta”, ütles ta, lisades, et viimase nädala jooksul on seda marsruuti edukalt läbinud keskmiselt 7 miljonit barrelit naftat päevas.
Võrreldes praeguseid USA More kütusehindu nelja aasta taguse, COVID-19 pandeemia aegse tipuga, ütles Wright, et need on nüüd dollari võrra galloni kohta odavamad kui Bideni administratsiooni ajal.
Samas on hinnad – mis tõusid kiiresti pärast sõja algust, kuid langesid MOU läbirääkimiste ajal ja vahetult pärast neid – viimase nädala jooksul taas kiiresti tõusnud, ulatudes keskmiselt umbes 4 dollarini galloni eest.
„Ma ei tea, millises tanklas minister käib, kuid enne sõda oli bensiini keskmine hind Virginias 2,81 dollarit,” ütles senaator Mark Warner (demokraat Virginiast), kes esines saates „This Week” vahetult pärast Wrighti.
„Ma ei näe lähiajal lahendust sellele olukorrale,“ ütles parlamendi ülemkoja Senati luurekomisjoni juhtiv demokraat Warner. „See valikuline sõda on olnud katastroof. See on olnud katastroof sõjalisest vaatevinklist. See on olnud katastroof selles osas, kuidas meid maailmas tajutakse.”
Hiljutised USA More sõjaväelaste surmajuhtumid on taas tõstatanud küsimusi Ameerika vägede turvalisuse kohta Lähis-Ida baasides.
Sõdur, kes on varem teeninud Jordaanias asuvas Muwaffaq Salti lennubaasis – kus kaks USA More sõjaväelast hukkusid –, ütles, et paljud sealsed hooned on konteiner- või metallrajatised ja telgid, mis ei suuda vastu pidada raketi-, miinipilduja- ega droonirünnakutele.
Kuid isegi piirkonna mõne baasi uuemad ehitised, mida on tugevdatud paksude seinakihtidega, ei suuda kaitsta ballistilise raketi otsetabamuse eest, ütles sõdur, kes soovis kättemaksu kartuses jääda anonüümseks.
Märtsi alguses, USA More ja Iraani vahelise ägeda raketivahetuse käigus, läbistas otsetabamus Kuveidis asuva USA More armee baasi Camp Arifjan kindlustatud kasarmu kaitsekihid, hävitades umbes poole hoonest, rääkis sõdur. Sarnaseid ulatuslikke purustusi on esinenud USA More sõjaväerajatistes kogu piirkonnas, lisas ta.
„Me saame igal rindel rängalt pihta,” ütles sõdur.
Reedel Jordaanias toimunud surmav rünnak oli vähemalt teine kord nädala jooksul, mil Iraan on seda objekti edukalt rünnanud. Umbes päev varem toimunud rünnakus sai vigastada ligikaudu 20 sõjaväelast. Mõned neist said kildudest tingitud vigastusi, ütles USA More ametnik.
Lisaks kokku 17 – ja võimalik, et 18 – Iraani-vastastes sõjalistes operatsioonides hukkunud USA More sõjaväelasele on vigastada saanud üle 430 teenistuja. Viimase nädala jooksul on Jordaania olnud korduvalt rünnaku sihtmärgiks ning seal on toimunud vähemalt kaks muud märkimisväärset rünnakut: üks oli suunatud kuningas Faisali lennubaasi ja teine tabas prints Hassani lennubaasi. Ametniku sõnul sai esimeses rünnakus vigastada mitu sõjaväelast, teine aga kahjustas Black Hawki tüüpi helikoptereid.
Pentagoni ja Centcomi pressiesindajad keeldusid varasemaid rünnakuid kommenteerimast. Pentagon ei ole alates 5. maist korraldanud Iraani-vastaste operatsioonide teemal pressibriifingut.