Nüüdisaegses tehnoloogilises keskkonnas on propagandast saanud üks levinumaid inimeste südamete ja meelte võitmise vahendeid. Valeinfost ja pooltõdedest on saanud pandeemia, mis kujundab totalitaarsete riikide infosõda.

Venemaa kasutab sotsiaalmeediaplatvorme ja kogu meediat vaenuliku propaganda levitamiseks, mille eesmärk on lääneriike polariseerida, destabiliseerida ja õõnestada nende pikaajalisi demokraatlikke protsesse. Et suurendada pahatahtliku propaganda ulatust ja mõju, ei ole see suunatud mitte ainult laialt, vaid seda esitatakse ka vähem räägitavates keeltes.

Strateegiline relv

Vene režiimi juht Vladimir Putin ütles juba 2017. aastal, et tehisintellekti (TI) valdkonna liider hakkab maailma valitsema ja andis tõuke koostada strateegia Vene tehisintellekti investeerimise ja arengu kohta. Pole ka ime, sest TI abil saab vaenulikku ja lõhestavat info-psühholoogilist mõjutustegevust viljeleda kõige kiiremini ja säästlikumalt. Sisuliselt on nüüdisaegsed relvad sageli arvutid.

2019. aastal vastu võetud ja 2023. aastal uuendatud strateegia on seadnud sihi muuta Venemaa 2030. aastaks juhtivaks TI-jõuks. Strateegia eesmärk on käsitleda TI-d arengu vedurina ning see on määratlenud laiemad sihid: parandada kodanike elukvaliteeti, tagada riiklik julgeolek ja suurendada majanduse konkurentsivõimet. Seejuures võrreldakse TI-d uue tehnoloogilise võidurelvastumisega ja käsitletakse 21. sajandi riikliku tugevuse sambana samamoodi nagu tuuma- või kosmosetehnoloogia võimekust.

Strateegia kohaselt püütakse TI abil parandada avalikke teenuseid: alates nutikamast tervishoiust ja haridusest kuni tõhusama transpordi ja põllumajanduseni.

Arvestades, et Venemaa ründas 2022. aasta veebruaris mitmel rindel Ukrainat ja kogu riik on aastaid toiminud sõjaaja režiimis, rakendatakse TI-d õigupoolest ainult sõjatööstuse ja -majanduse arendamiseks.

Seejuures on venelased tõesti saavutanud edu tehisaru kasutavate droonide ja sama oluliste elektrooniliste sõjapidamisvahendite valmistamisel. Nagu ukrainlased suudavad nad pidada ulatuslikku ja lausalist droonisõda. Selle poolest jäävad lääneriigid mõlemast slaavi naabrist kaugele maha.

Valede võrgustik lääne vastu

Ent niisama tähtis on Venemaale lääneriike igati hullutada ja lõhestada. Moskvas peetakse propagandat vahendiks, millega võib saavutada info-psühholoogilist mõju. Niisugune mõjutustegevus on aastakümneid olnud üks olulisemaid sõjapidamisviise.

Sel põhjusel loodi 2022. aasta aprillis valeinfovõrgustik Pravda, tuntud ka kui Portal Kombat. Selle avastas 2024. aasta veebruaris Prantsuse valitsusasutus Viginum, mis jälgib välismaiseid valeinfokampaaniaid.

Viginum kinnitas Vene ettevõtte TigerWeb ja selle juhtide osalemist ulatuslikus teabe- ja propagandaveebisaitide võrgustiku loomises. Selle eesmärk on kujundada Venemaal ja ka väljaspool selle piire Venemaa huvidele soodne teabekeskkond, mille võrgustik „vastab välismaise digitaalse sekkumise kriteeriumidele“.

Viginumi andmetel haldab Pravda võrgustikku Krimmis asuv IT-ettevõte TigerWeb. TigerWeb kuulub Jevgeni Ševtšenkole, Krimmis sündinud veebiarendajale, kes varem töötas Krimmi nukuvalitsusele veebilehti loonud Krymtechnologii heaks.

Kremli valede levitamiseks sobivad kõik meetodid, mis ajavad vastast ehk läänt tervikuna segadusse, ärevusse ja sunnivad kiirustades tegema otsuseid, mis ei pruugi olla lääneriikidele kasulikud.

Kui Venemaa sekkus tõendatult USA More valimistesse, ei pidanud Kreml pelgalt kübersõda, vaid see oli klassikaline info-psühholoogiline operatsioon, mis kasutas oma tahtmise elluviimiseks infotehnoloogiat.

Venemaa paneb info-psühholoogilisele mõjutusele suurt rõhku ka Ukraina sõjas. Vene erasektor on levitanud Ukrainasse sissetungi kohta valeteavet alates sõja algusest. USA More mõttekoja Freedom House 2023. aasta internetivabaduse raporti „Tehisintellekti repressiivne jõud“ järgi matkis venelaste operatsioon «Doppelgänger» Saksa, Ameerika, Itaalia, Briti ja Prantsuse meediaväljaandeid, et levitada Euroopa sanktsioonide ja Ukraina pagulaste kohta valesid ja vandenõusid.

Teine Vene võrgustik Cyber Front Z tugines Telegramile, mille kaudu jagati kommentaatoritele ülesandeid levitada teistel platvormidel päevas sadu postitusi, mis ründasid Putini kriitikuid ja levitasid Ukraina-vastast propagandat.

Kuidas Pravda töötab? 2024. aasta märtsis avaldas faktikontrollimisega tegelev NewsGuard põhjaliku aruande selle kohta, kuidas Kremli valed õõnestavad usaldust ja kujundavad tehisaru tööriistade kaudu infohankijate vildakat maailmapilti.

Auditi järgi on kümme peamist tehisintellektitööriista levitanud Moskva desinformatsiooni, korrates kolmandikul juhtudest Kremli-meelse Pravda valesid. Pravda võrgustik ei tooda algupärast materjali, vaid toimib levitajana, koondades Vene riigimeedia, Kremli-meelsete mõjuagentide ning valitsusasutuste ja ametnike veebikodude sisu.

NewsGuard leidis, et Pravda võrgustik on levitanud üle 200 tõestatava valeväite. Näiteks seda, et USA More haldab Ukrainas salajasi biorelvalaboreid ja president Volodõmõr Zelenskõi on kuritarvitanud USA More sõjalist abi, et isiklikult rikastuda.

Valed jõuavad keelemudelitesse

Pravda tungib valesid avaldades tehisaruandmetesse, et mõjutada TI-mudelite vastuseid. Otsingutulemusi ja veebiroboteid Kremli-meelsete valedega üle ujutades moonutab võrgustik seda, kuidas suured keelemudelid uudiseid töötlevad ja esitavad.

Suured keelemudelid (ingl large language models ehk LLM) kasutavad suurte tekstikoguste analüüsimiseks ja inimkeele nüansside õppimiseks masinõpet. Nad suudavad jäljendada keelemustreid, teha ennustusi ja luua sisu, toetades juturoboteid ja sisuloometööriistu. Erinevalt otsingumootorist, mis loetleb tulemusi, vastab keelemudel kasutaja päringutele täislausetega.

Keelemudelid ei ole iseenesest midagi uut. Paljud ettevõtted on kasutanud neid selleks, et parandada masinõpet ning algoritmide ja neurovõrgu arenedes keeletöötlust. Inimese mõtlemist ja õppimist jäljendades võimaldavad neurovõrgustikud suurtel keelemudelitel keelt mõista ja luua.

Mismoodi keelemudeleid treenitakse? Nendele ettesöödetavad andmed võivad hõlmata teksti, raamatuid, artikleid, veebilehekülgi ja kõikvõimalikku muud digitaalset sisu. Mudelid analüüsivad neid, et õppida tundma andmetes sisalduvaid mustreid, grammatikat, konteksti ja kultuurinüansse.

Kreml on LLM-ide potentsiaali inforelvana ammugi ära tabanud. Tagajärg on tohutus koguses üleilmsesse inforuumi paisatud Vene propagandat. American Sunlight Projecti andmetel lisati ainuüksi 2024. aastal lääne tehisintellektisüsteemidesse 3,6 miljonit artiklit. Säärane manipuleerimine on peen ja raskesti märgatav, ent mõjus.

NewsGuard katsetas kümmet tehisarumudelit: OpenAI ChatGPT-4o, You.com Smart Assistant, xAI Grok, Inflection Pi, Mistral le Chat, Microsoft Copilot, Meta AI, Anthropic Claude, Google Gemini ja Perplexity. Robotitele söödeti ette 15 valet, mida levitasid 2022. aasta aprillist kuni 2025. aasta veebruarini 150 Pravda võrgustiku veebisaiti.

Alates 2024. aasta augustist on NewsGuardi igakuine tehisintellekti valeinfomonitor, mis kontrollib vestlusrobotite kalduvust korrata vastustes valesid, teinud sageli kindlaks, et robotid kordavad Pravda võrgustikust pärit valeinfot.

Võrgustik levitab valeväiteid kümnetes keeltes ja eri piirkondades, muutes need TI-mudelitele usutavamaks. Pravda võrgustiku 150 veebiküljest on umbes 40 venekeelsed ja avaldavad sisu mõningatele Ukraina linnadele ja piirkondadele viitavate domeeninimede all, nagu näiteks news-kiev.ru, kherson-news.ru ja donetsk-news.ru.

Ligikaudu 70 kodulehte on mõeldud Euroopale ja avaldavad näiteks inglis-, prantsus-, tšehhi-, iiri- ja soomekeelset sisu. Umbes 30 veebikülje siht on Aafrika, Vaikse ookeani piirkond, Lähis-Ida, Põhja-Ameerika, Kaukaasia ja Aasia riigid. Ülejäänud küljed on jaotatud teemade kaupa, kandes nimesid, nagu nato.news-pravda.com, trump.news-pravda.com ja macron.news-pravda.com.

Nagu öeldud, NewsGuard leidis, et kümne suurima TI-ettevõtte hallatavad vestlusrobotid on päringutele vastates kolmandikul juhtudest korranud Kremli valeinfot.

NewsGuardi järeldused toetuvad American Sunlight Projecti 2024. aasta veebruaris avaldatud uuringule «Vene-meelne sisuvõrgustik ennustab infooperatsioonide automatiseeritud tulevikku», mille järgi Pravda loodigi selleks, et manipuleerida TI-mudelitega, mitte reklaami müügiks ja raha teenimiseks.

Nimelt on veebianalüüsiettevõtte SimilarWeb andmetel võrgustikku kuuluval ingliskeelsel saidil pravda-en.com keskmiselt ainult 955 unikaalset kasutajat kuus. Võrgustiku teisel lehel, nato.news-pravda.com on SimilarWebi andmetel keskmiselt 1006 unikaalset kasutajat kuus. Võrdluseks, Vene riikliku uudistekanali Russia Today veebiküljel rt.com on hinnanguliselt 14,4 miljonit igakuist kasutajat.

American Sunlight Projecti 2025. aasta aruandest selgub, et Pravda võrgustikuga seotud 67 Telegrami kanalil on ainult 43 jälgijat ja Pravda X-i kontol 23 jälgijat. Selle asemel et tekitada oma sisule sotsiaalmeedias loomulik levi nagu tavapärased ajakirjandusväljaanded, on Pravda keskendunud otsingutulemuste ja veebirobotite üleujutamisele oma valedega. American Sunlight Projecti andmeil avaldab võrgustik keskmiselt üle 20 000 artikli 48 tunni jooksul ehk ligikaudu 3,6 miljonit artiklit aastas.

Viginumi hinnangul on Pravdal õnnestunud suuri keelemudeleid hullutada Kremli narratiivide automaatse levitamise tõttu. Portal Kombati võrgustik on võimendanud sisu CopyCopilt, Venemaaga seotud mõjutusvõrgustikust, mis on tuntud selle poolest, et kasutab oma infooperatsioonidele sisu loomiseks tehisarumudeleid.

Tehisaruga loodud propaganda on veenev

Pravda ei ole paraku ainus Kremli valede levitamise võrgustik, mis on just selleks loodud. 2023. aasta detsembris BBC-s avaldatud ja koostöös USA More Clemsoni ülikooliga valminud raportist on selgunud, et nn uudisteveeb dcweekly.org oli osa Venemaa juhitud mõjutusoperatsioonist, mille eesmärk oli külvata valesid eeskätt USA More inforuumi.

Veebileht oli osa laiemast võrgustikust, mis levitas sotsiaalmeedia ja mitmesuguste mitteläänelike meediakanalite kaudu Kremli-meelseid ja Ukraina-vastaseid narratiive muu hulgas Lääne-Aafrikas, Egiptuses, Türgis ja Indias.

Veebileht dcweekly.org oli loodud standardse professionaalse avaldamismalli, täielikult väljamõeldud ajakirjanike ja pidevalt uuendatava sisu abil. Suurem osa sisust oli võetud teistest meediaväljaannetest või olid mujalt pärit materjalid TI abil ümber kirjutatud. Internetiotsingu või sotsiaalmeediapostituse kaudu DC Weeklyle sattunud juhukasutajale tundus see lehekülg ilmselt veenev ja usutav.

DC Weekly oli seotud vähemalt tosina hoolikalt koostatud ja väljamõeldud narratiivi eduka levitamisega. Need käsitlesid peamiselt Ukraina korruptsiooni. Neist mitut lugu levitati laialdaselt, sealhulgas valet, et Ukraina president Zelenskõi on ostnud mitu luksusjahti. Seda valet jagasid sotsiaalmeedias kümned tuhanded inimesed, sealhulgas osa USA More kongressi liikmeid.

Autentse ja veenva mulje jätmiseks varastas veebileht pidevalt teiste, autoriteetsete allikate sisu ja sidus selle väljamõeldistega. Mõningates TI loodud DC Weekly artiklites olid alles isegi mudeli jäetud märkmed, mis paljastasid lugude ümberkirjutamiseks esitatud küsimuste elemente, nagu näiteks «Pange tähele: artikkel kritiseerib USA More seisukohta Ukraina sõja toetamise kohta ja kasutab USA More valitsuse, NATO või USA More poliitikute suhtes küünilist tooni» või «Pange tähele: ülaltoodud artikkel on esitatud konteksti põhjal, mis soosib vabariiklasi ja Trumpi, samal ajal kui demokraate ja Bidenit on kujutatud negatiivses valguses».

Arvestades, et tehisintellekt aitas veebilehel suurendada artiklite hulka ja ulatust, uurisid teadlased sedagi, kas TI-tööriistade kasutamine on mõne teema puhul mõjutanud propaganda tõhusust. Selleks valiti Venemaa täiemahulisele sissetungile Ukrainasse keskendunud artiklid. Neid lasti lugeda ühtekokku 880 täiskasvanud ameeriklasel, kes olid valitud, järgides vanuselist, soolist ja poliitiliste eelistuste tasakaalu.

Uuringu järgi tundus propaganda lugejatele veenvana olenemata sellest, kas see pärines TI kasutuselevõtule eelnenud või järgnevast ajavahemikust. Õigupoolest selgus, et TI-tööriistade abil saab pidada pealtnäha professionaalset veebipõhist uudisteväljaannet. TI võimaldas toota leheküljel rohkem ja ulatuslikumat sisu ning lugejad pidasid seda niisama usaldusväärseks ja veenvaks kui inimeste loodud ajakirjandust.

Samasugusele järeldusele jõudsid 2024. aastal teadusajakirjas PNAS Nexus avaldatud uuringuga ka Stanfordi ülikooli inimkeskse tehisintellekti instituudi (HAI) teadlased, kes kontrollisid tehisaruga loodud libauudiste veenvust üle 8200 katsejänese peal. Uuringu järgi saab tehisintellekti abil luua propagandaartikleid vähima pingutuse ja kuluga ning need materjalid on köitvad ja usutavad väga paljudele.

Artikkel on ilmunud Horisondi 2026. aasta kolmandas numbris.