“Minu eesmärk oligi käia seal selleks, et hajutada igasuguseid kahtlusi ja et ma saaks ka ise veenvalt kinnitada, et jah, ma olen seal käinud, ma olen dokumendid üle vaadanud ja ma olen veendunud, et amet tegutseb õiguspäraselt, olen ka ise selles veendunud, mitte ainult kuulanud teiste inimeste ettekandeid või kokkuvõtteid, kes on seal käinud,” ütles Taro vastuseks palvele kommenteerida oma visiiti kaposse.
Küsimusele, kas ta sai sellise veendumuse, vastas Taro: “Jah, sain selle veendumuse. Nii palju, kui mina seal pistelist kontrolli tegin, siis ma sealt mingisuguseid rikkumisi ega puudujääke ei tuvastanud.”
Siseministri külaskäiku kinnitanud kaitsepolitsei büroo juht Marta Tuul ütles ERR-ile, et kapo tegevuse üle teeb järelevalvet üheksa institutsiooni, millest üks on siseministeerium, kelle valitsemisalasse kaitsepolitsei kuulub.
“Ministril on õigus teostada seaduses ettenähtud korras järelevalvet valitsemisala asutuste tegevuse üle. Siseminister Igor Taro käis kaitsepolitseiametis 3. juulil, kus talle tutvustati kaitsepolitsei tööprotsesse põhiõiguste riivega teabehanke- ja jälitustoimingutes. Samuti tutvus minister juhuvaliku alusel toimikutega, milles menetlus on lõpetatud,” selgitas Tuul.
Ka Taro rõhutas, et sai tutvuda ainult juba suletud toimikutega: “Ehk siis need on üsna ammused asjad, mitte midagi sellist, mis praegu kuidagi uurimisel on. Käimasolevaid uurimisi ikkagi poliitiliselt ei tohiks mõjutada ega kuidagi nendesse sekkuda. See on see, kuhu minister ei lähe.”
Siseminister rääkis ERR-ile, et kontroll kaitsepolitseiameti üle on mitmekihiline ning esimeseks kihiks on asutuse tööprotseduurid.
“Teine kiht on see, et ministeeriumi auditiosakond jälgib, et nad oma protseduure järgiksid ja selle osa on ka see, et auditiosakonna audiitorid, vajadusel ka minister, tutvub juba suletud toimikutega, et veenduda selles, et nad oma protseduure jälgivad,” kirjeldas ta.
“Peale selle saavad kaitsepolitsei suletud jälitustoimikutega tutvuda õiguskantsleri büroo inimesed ja ka riigikogu julgeolekuasutuste kontrollikomisjoni liikmed, kes on seda ka teinud,” jätkas minister.
Sellele lisanduvad kapo üle järelevalve mõttes lisakihtidena veel prokuratuur ja prokurör, kes kõiki uurimistoiminguid ja menetlusi juhib ning teeb otsused ja jälgib, kas teatud toimingut lubada või mitte lubada või taotleda nende lubamist eeluurimiskohtunikult.
“Järgmine kiht ongi seesama eeluurimiskohtunik, kes annab jälitustoiminguteks load. Ja viimane selline ülevaatus on juba kohtulik kontroll. Ehk siis, kui asjad kohtusse lähevad, siis kohtuprotsessi käigus ju järgmine kohtunik vaatab need tõendid üle ja hindab tõendite lubatavust,” rääkis Taro.
“Nii et jah, seal on küllaltki palju erinevaid kihte ja kõik nad koosmõjus peaksidki tagama seda, et amet toimib õiguspäraselt, nii nagu peab,” võttis ta kokku.
Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni esimees Maris Lauri (Reformierakond) ütles ERR-ile, et siseminister, kelle alluvuses kaitsepolitseiamet on, peab olema kursis selle tööga ja teadma, kuidas see käib. “Seepärast eeldan, et talle ligipääsu andmine toimikutele oli läbi kaalutud,” kommenteeris ta.
Lauri rõhutas, et ligipääs pooleliolevatele toimikutele on väga piiratud ja ka tema juhitava komisjoni liikmed on saanud tutvuda ainult juba suletud toimikutega.
Sellistel juhtudel, kus tegemist on salastatud teabega, otsustab teabe valdaja, kes selle eest vastutab, mida ta saab avaldada lähtudes seejuures sellest, kas see on vajalik ja võimalik. Salastatud materjalide osas vaadatakse alati, kas inimesel on teadmisvajadus ja selle põhjal otsustatakse talle ligipääsu andmine sellele teabele, rääkis Lauri.
Taro ütles, et valitsuse liikmetel peab olema kõrgema taseme ligipääs, kuid ka sel juhul otsustatakase iga kord eraldi, kas ministril on ka teadmisvajadus. “Kui ma soovin omale alluvas asutuses protseduuride õiguspärasusega tutvuda , siis mul on see teadmisvajadus kahtlemata olemas. Nii, et ma arvan, et minister ei ole siin kuidagi kõrvaline inimene, ma täidan oma hoolsuskohustust, kui ma käin ja jälgin, et kõik oleks protseduuridele vastav,” rõhutas ta.
Kokk: Taro peab selgitusi andma!
Opositsiooni liige, erikomisjoni aseesimees Aivar Kokk (Isamaa) jäi siiski Taro kapos-käigu suhtes kriitiliseks.
“Siseministri väljaütlemised on väga murettekitavad. Samas intervjuus (esmalt rääkis Taro kapo külastamisest kolmapäeval Äripäeva raadiole – toim.) mainib ta korrektselt, et kui ministril tekib küsimusi, on tema õigus küsida selgitusi ameti peadirektorilt. Sellega ministri roll peab ka piirduma,” rõhutas Kokk.
Ta rõhutas, et siseminister peab tagama julgeolekuasutuste toimimiseks vajalikud tingimused, kuid ei tohi jääda isegi kahtlust, et minister kontrollib üksikuid menetlusi või annab neile poliitilise hinnangu. “Selline käitumine seab kahtluse alla julgeolekuasutuste sõltumatuse ning tekitab küsimusi võimude lahususe ja järelevalve põhimõtete järgimise kohta,” lisas Kokk.
“Ministril puudub pädevus hinnata, kas jälitustoimingute reegleid on rikutud. Jälitustoimingute seaduslikkust hindavad selleks seadusega volitatud institutsioonid: kohus, prokuratuur ja vajadusel ka riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon oma pädevuse piires,” märkis Kokk.
“Igor Taro peab viivitamata avalikkusele selgitama, millisel õiguslikul alusel ja millises ulatuses ta toimikutega tutvus. Ning milliste toimikutega ta otsustas valikuliselt tutvuda!” lõpetas Kokk oma kommentaari, mis jõudis ERR-i pärast algse uudise avaldamist.
Viimasel ajal on avalikkuses tekkinud diskussioon kapo ja teiste riigiasutuste sellise tegevuse suhtes, mis võib põhjustada inimeste põhiõiguste riivet.
Esimesena teatas Taro käigust kaposse Äripäeva raadio, mis avaldas kolmapäeval intervjuu siseministriga.