Kui nüüd alkoholi müügiload muutuksid tulevikus tasulisteks, nagu kirjutab Maaleht, siis tuleks poepidajal need load osta, sest alkoholi osakaal käibest on kuni 30 protsenti.
“See sõltub sellest tasust. Kui ta on sümboolne tasu, siis suure tõenäosusega väga palju midagi ei muutu. Aga alati iga maks ju lõpuks kajastub ikka lõpphinnas. Kui ta läheb väga suureks kindlasti ta mõjutab. Ta läheb pudelihinda ja oht on siin olemas see, et kui pudelihind läheb liiga kõrgeks, siis alkoholi lihtsalt kolib piltlikult poest poe taha” rääkis Leesi Tarwitajate Ühisuse juhatuse liige Ants Viirmaa.
Lillede poeketi Riketsi jaoks on alkohol vähetähtis kõrvaläri. Kui klient soovib e-poest lillekimbu juurde pudelit veini, siis seda ta Riketsist saab. Kui alkoholi müügiluba muutub äriliselt kahjumlikuks, siis Riketsi kett sellest ka loobub.
“Eks sõltub, mis otsustatakse, mis summa eest ja kui palju bürokraatiat sinna juurde kuulub. Kui see on väga keeruline ja kulukas, siis mul ei ole mõtet seda teha,” sõnas Rikets Lillede tegevjuht Getriin Hermlin.
“Ma ei usu, et see meid finantsiliselt väga palju mõjutaks, aga kindlasti on siis teatud kliendid, kes teevad valiku mujalt. Et kas siis Selver, kus saab võtta selle tulbikimbu ja pudeli šampust kohe juurde. See võim läheb suurte jaekettide kätte,” lisas ta.
Eestis on välja antud 10 000 alkoholi müügiluba ja viimastel aastal on nende arv suurenenud. Osa load on võetud nii-öelda igaks juhuks.
90 protsenti Eesti elanikest jõuab viinapoodi 10 minutiga. WHO on soovitanud müügikohtade vähendamiseks kasutada tasulisi müügilubasid ja seda nüüd sotsiaalministeerium kaalubki.
Aasta lõpuks valmib analüüs, milline müügiloa süsteem Eestile sobiks.
“Näiteks on olemas niisugune süsteem, et kui asutus soovib teha poe piirkonda, kus on alkoholi müüvaid poode juba olemas, siis näiteks on see kallim. Sellepärast et see tihedus on nii suur ja on süsteeme, kus peavad olema tingimused täidetud, et üldse saaks,” sõnas sotsiaalministeeriumi nõunik Kristiin Mikko.