Kohe, kui valitsus tuli välja ideega majutada Tartu vanglasse Rootsi kurjategijaid, asusid EKRE saadikud nii Riigikogus kui ka Tartu linnas teemat teravalt kritiseerima. EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on algusest peale väljendanud täielikku vastuseisu Rootsi võõrvangide majutamisele Tartu vanglasse.
EKRE Tartu linna ringkond alustas ka varakevadel selle teemaliste telgikampaaniatega, hoiatades nii tartlasi importitava organiseeritud kuritegevuse ja julgeolekuriskide eest.
- juulil 2025, korraldas EKRE Tartu Raekoja platsil esimese suurema meeleavalduse teemal: “Tartu on Ülikoolilinn, mitte võõramaiste vägistajate ja mõrvarite vangilaager”.
Meeleavaldusel võtsid sõna riigikogu liige Rain Epler, EKRE Tartu linna ringkonna esimees Merike Lumi, Tartu linnavolikogu liige Malle Pärn, EKRE juhatuse liige Mart Kallas, EKRE Tartu linna ringkonna aseesimehed Aare Tamm ja Heino Harju.
Kuigi osalejate arv – kolme-neljasaja inimese vahel – numbriliselt ei olnud hiiglaslik, oli selle poliitiline kaal tunduvalt suurem.
See oli esimene kord, kus saadi kokku rahvaga, astudes vastu valitsuse plaanile muuta Tartu võõramaise kuritegevuse epitsentriks. See pani ka laiema avalikkuse ja teised erakonnad rääkima riskidest, mida võõrvangide toomine endaga kaasa toob, andes signaali, et tartlased ei lepi otsustega, mis tehakse nende huve eirates.
Viimase Tartu linnavolikogu istungi eel, piketeerisid EKRE volikogu liikmed ja esindajad jätkates proteste ja juhtides tähelepanu sellele, et otsus toob Eestisse kaasa organiseeritud kuritegevuse ja kultuurilisi riske.
Kohtudes tartlastega oleme saanud kinnitust, et enamus kohalikust elanikonnast on sellele plaanile kategooriliselt vastu. Peamiselt on hirm organiseeritud kuritegevuse kandumise pärast Eestisse, et Rootsi kuritegelikud jõugud laiendavad oma tegevust ka meile.
Muretsetakse, et Tartusse hakkavad sõitma vangide tuttavad ja pereliikmed, kes linna turvalisuse pahupidi pööravad.
Kardetakse lisakoormust politseile, kohtusüsteemile, tervishoiusüsteemile ning sotsiaalseid riske, mis võivad kaasneda vangide lähedaste või kuritegelike liitlaste liikumisega riikide vahel.
Ka seaduseauke, mis võivad kaasneda vangide lähedaste või kuritegelike liitlaste liikumisega riikide vahel ja lubaksid pättidel pärast vabanemist Eestisse elama jääda.
Aga küsimus ei ole vaid turvalisuses, vaid ka väärikuses. Eesti riik ei peaks ennast alandama Lääne-Euroopa inimprügi ümbertöötlemise räpase teenuse pakkujaks.
Justiitsministeeriumi ja vanglateenistuse plaani kohaselt saabuvad esimesed 30 Rootsi vangi Tartusse juba tänavu augustis (2026). Lepingu tippajaks (2027. aastaks) võib Tartu vanglas olla kuni 600 Rootsis süüdi mõistetud isikut.
EKRE on oma ametlikes sõnavõttudes kinnitanud, et valitsusse pääsemisel tühistatakse vanglarendileping kohe ja võõrvangid saadetakse Rootsi tagasi.
Eestist ei tohi saada võõramaiste kurjategijate paradiisiks. Tartu jäägu ülikoolilinnaks vaikseks, turvaliseks, akadeemilise keskkonnaga linnaks.
Merike Lumi,
EKRE Tartu linna ringkonna esimees,
Tartu linnavolikogu liige