Sügisel alustab Tartu Ülikooli doktorantuuris õpinguid 190 nooremteadurit, kellest 128 on Eestist. Üks neist on Martti Reinet, kes alustab nooremteadurina ühiskonnateaduste instituudis.
“Tekkis selline võimalus ennast alma mater’iga teadusalaselt siduda ja see on põhimõtteliselt lihtsalt olnud üks mu alatisi unistusi. Võib-olla sellest viienda põlvkonna haritlase egiidist või mis iganes, et arstide perest ja vanavanaisa oli suur tark füüsik Tartu Ülikoolis ja ise ka kuidagi lapsest saati seda alma mater’i tiivaalust saanud tunda ja võimalus kodulinna tolmu natuke endale külge tagasi pookida oli minu jaoks selline võimalus, et ei saanud sellest kuidagi üle ega ümber,” arutles Reinet.
“Ma olin õigel hetkel õiges kohas, et siduda oma töö Sisekaitseakadeemias otseselt tööga seonduva doktoriõppega – see on nagu absoluutselt kõigile kasulik,” lisas värske doktorant.
Tartu Ülikooli teadusprorektori Mari Moora sõnul on põhjust rõõmustada.
“Me oleme neli aastat tagasi lisaks sellele, et riik hakkas siis doktorante rahastama palga läbi, tegime ka oma õppekavad korda, me kaasajastasime seda struktuuri, et nad on nagu töötajad pigem,” selgitas Moora.
“Teine asi kindlasti on see, et meie majandus ja üldse meie ühiskond muutub järjest targemaks selles mõttes, et selleks, et kasutada olemasolevaid tehnoloogilisi võimekusi, järjest kiiremini arenevat tehnoloogilist, mõnes mõttes, revolutsiooni, selleks on vaja ikkagi ka teatavat paindlikkust ja rohkem haridust. Tõenäoliselt on ka aru saadud sellest, et akadeemiline karjäär ei ole ainus väljund, mis on doktorantuuril,” rääkis teadusprorektor.
Tallinna Tehnikaülikooli doktoriõppe vastuvõtu peaspetsialist Ott Abroi rääkis, et Eesti kandidaatide suuremat huvi näevad ka nemad.
“Ütleme, et see ei ole nüüd selline plahvatuslik kasv, aga see on ikkagi märgatavalt rohkem kui varem ja see mõju on väga selgesti tulnud sellest, et me teeme nüüd sotsiaalmeediakampaaniat ka Eestis,” avaldas Abroi.
Tehnikaülikoolis on välismaalastest doktorantuurikandidaate juba aastaid palju rohkem ja enamik neist kolmandatest riikidest, kuid järjest enam kandideerivad Abroi sõnul ka eurooplased.
“On näha, et need Euroopa kandidaadid – itaallased, kreeklased, sakslased leiavad meid palju-palju lihtsamini kui varem ja isegi meie naaberriikidest on natuke rohkem hakanud meile kandidaate tulema. Näiteks Lätist ja Soomest on ka viimasel kahel aastal rohkem tulnud kui paar aastat enne seda,” tõdes Abroi.
Huvi Tallinna Ülikooli doktorantuuri astumise vastu on kahe aastaga pea kahekordistunud. Tänavu esitati 207 avaldust, Eesti päritolu kandidaate oli 123 ja välismaalt 84.
Tallinna Ülikooli akadeemiline prorektor Uku Lember ütles, et sooviavalduste kasv näitab, et Tallinna Ülikooli uurimisvaldkonnad ja juhendajad kõnetavad potentsiaalseid doktorante ning et Tallinna Ülikooli positsioon teadusülikoolina on muutumas üha tugevamaks ja uurimisvaldkonnad on ühiskonnas olulised.