Eeloleval õppeaastal (2026/2027) algab talvine koolivaheaeg 21. detsembril ja lõppeb 3. jaanuaril. Praktikat, mis lõpetaks jõuluvaheaja tavatult vara, plaanis ministeerium ka jätkata, nii et 2027/2028. õppeaastal alanuks talvine koolivaheaeg 20. detsembril ning lõppenuks 2. jaanuaril.
Uue määruse eelnõu järgi kestaks nüüd aga alates õppeaastast 2027/2028 jõulukoolivaheaeg vähemalt kolmekuningapäevani. Haridus- ja teadusministeeriumi alus- ja põhihariduse osakonna osakonnajuhataja Ott Oja rääkis, et õppeaastatel 2028/2029 ja 2029/2030 on kolmekuningapäeva jäämine vaheaja sisse osa tavapärasest lähenemisest.
Seevastu õppeaastal 2027/2028 poleks see tavapärase arvestuse juures vaheaja sisse jäänud ja vaheaeg oleks lõppenud enne kolmekuningapäeva.
“Kui me suhtlesime koolidega, oli arvamusi mitmes suunas, kuid kergelt eelistati just varianti minna jõuluvaheajale natuke hiljem ja keset nädalat,” ütles Oja. Selle võrra saab vaheaega nii pikendada, et kolmekuningapäev jääb selle sisse.
Ta selgitas, et varem on ministeerium proovinud vaheaegu mitte liiga pikaks teha, et vältida õppeaasta lõpu edasilükkumist.
Näiteks õppeaastal 2027/2028 algab edaspidi jõuluvaheaeg 23. detsembril, mis on neljapäevane päev. Vaheaeg kestab kokku 18 päeva ning selle võrra nihkub õppeaasta lõpp mõne päeva võrra hilisemaks.
Oja rääkis, et Eesti koolijuhtide ühendus ja Eesti haridustöötajate liit üldjoontes toetasid eelnõu, kuid tõid välja ühe murekoha. Selleks on kolmas ehk talve- või suusavaheaeg.
“Kui see algab nüüd 28. veebruaril, jääb vabariigi aastapäev õppeaja sisse ja on neljapäevasel päeval,” selgitas Oja. See tähendab, et lapsed peaks reedel veel kooli minema.
Tema sõnul on õigustatud mure, et see ei pruugi olla kuigi tõhus õppepäev ja paljud õpilased võivad puududa. Nüüd hakkab ministeerium tagasisidet kaaluma ja lahendusi otsima.
Küsimusele, kas reedet ei võiks ka vabaks jätta, vastas Oja, et koolidel ja koolipidajatel on õigus ise kehtestada omapoolne lähenemine ja alustada seega vaheaega juba 24. veebruaril. Nii jääksid vabaks vabariigi aastapäev ja sellele järgnev reede.
Oja ütles, et niisama seda riigi poolt vabaks päevaks teha ei saa. “Igas õppeaastas peab olema vähemalt 175 õppepäeva ja need peavad õppeaastas kokku tulema,” sõnas ta. Oja lisas, et kui üks õppepäev ära jätta, tuleb see kuskilt asemele leida.
Eesti linnade ja valdade liidu haridus- ja noorsootöö nõunik Robert Lippin ütles, et eelnõule andis tagasisidet 31 omavalitsust. Vastanud omavalitsused kooskõlastasid eelnõu.
Kooliaasta algus ja lõpp
Ühe mõttena pakkusid omavalitsused välja, et kool võiks alata augustis nädal aega varem ja lõppeda juunis samuti varem. “Ettepaneku põhjendus oli, et kuuma ilmaga on õppetöö korraldamine ja keskendumine keerulisem,” nentis Lippin.
Oja ütles, et selline muudatus eeldaks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmist, mis ütleb, et kool algab 1. septembril. “Kohalik omavalitsus, kool ja koolipidaja saavad siiski ühiselt otsustada õppeaasta varasemat alustamist,” lisas ta ja ütles, et praegu on siiski 1. september äärmiselt olulise sümboolse tähendusega.
Oja sõnas, et riik julgustab katsetada selliseid lahendusi, sest nendest saab haridussüsteem õppida. “Kui see toimib väga hästi, siis ehk on põhjust ka riiklikult seda standardit muuta,” rääkis ta.
Lippin rääkis, et Eesti õppeperiood on Euroopa võrdluses üks lühemaid. See sunnib õpetajaid läbima õppematerjali kiires tempos ja võib suurendada kodutööde mahtu.
“Üks võimalik alternatiiv oleks pikem ja rahulikuma tempoga õppeperiood,” sõnas ta. Lippin lisas, et see annaks õpetajatele rohkem aega õppematerjali käsitlemiseks ja võimaldaks õpilastel õpitut paremini omandada.
Oja ütles, et on tervitatav, kui mõni kool hakkab seda lähenemist arendama ja näitaks teistele eeskuju. Ta lisas, et kui ministeerium näeb, et selline süsteem toimib, võib seda mingil hetkel riiklikul tasandil muuta.
Siiski tõdes ta, et selline muudatus nõuaks esmalt palju arutelusid, mille hulka kuuluks õpetajate tööaeg. Lisaks ka see, millal kooliaastat alustada. Oja nentis, et selline lahendus võiks tõesti õpilaste ja õpetajate igapäevast koormust vähendada. Lisaks peaks jälgima, et ei tekiks liialt ruumi õppeaastasse ega võetaks täiendavaid õppekohustusi juurde.
Eesti õpilasesinduste liit kirjutas tagasisides eelnõule, et toetavad pikema jõulukoolivaheaja rakendamist ka õppeaastatel 2028/2029 ja 2029/2030. “Pikem talvevaheaeg annab õpilastele võimaluse taastuda pikast ja pimedast sügisperioodist ning jõulude ja aastavahetusega kaasnevast intensiivsest ajast,” seisis kirjas.
Lisaks toodi välja, et õpilaste vaimse tervise ja õppekoormuse vaatest on oluline, et talvine puhkeaeg võimaldaks päriselt puhata enne õppeaasta teise poole algust. Seetõttu palub õpilasesinduste liit haridus- ja teadusministeeriumil kaaluda pikemat jõulukoolivaheaega ka pärast õppeaastat 2027/2028 ning põhjendada seletuskirjas, millest lähtutakse 14-päevase talvevaheaja valikul.
Varem on saanud haridus- ja teadusministeerium kriitikat, kuna paljudes teistes Euroopa Liidu riikides jääb kolmekuningapäev jõulukoolivaheaja sisse. Eesti oli selles osas erand. 2027. aastast algab aga vaheaeg kuupäevaliselt hiljem, mistõttu mahub ka kolmekuningapäev sinna sisse.
Eelnõu
Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 24 lõike 7 alusel.
§ 1. 2027/2028. õppeaasta koolivaheajad
2027/2028. õppeaasta koolivaheajad on järgmised:
1) I vaheaeg 25. oktoober 2027. a kuni 31. oktoober 2027. a;
2) II vaheaeg 23. detsember 2027. a kuni 9. jaanuar 2028. a;
3) III vaheaeg 28. veebruar 2028. a kuni 5. märts 2028. a;
4) IV vaheaeg (v.a 12. klass) 24. aprill 2028. a kuni 30. aprill 2028. a;
5) V vaheaeg (v.a lõpuklassid) 14. juuni 2028. a kuni 31. august 2028. a.
§ 2. 2028/2029. õppeaasta koolivaheajad
2028/2029. õppeaasta koolivaheajad on järgmised:
1) I vaheaeg 23. oktoober 2028. a kuni 29. oktoober 2028. a;
2) II vaheaeg 25. detsember 2028. a kuni 7. jaanuar 2029. a;
3) III vaheaeg 26. veebruar 2029. a kuni 4. märts 2029. a;
4) IV vaheaeg (v.a 12. klass) 23. aprill 2029. a kuni 29. aprill 2029. a;
5) V vaheaeg (v.a lõpuklassid) 12. juuni 2029. a kuni 31. august 2029. a.
§ 3. 2029/2030. õppeaasta koolivaheajad
2029/2030. õppeaasta koolivaheajad on järgmised:
1) I vaheaeg 22. oktoober 2029. a kuni 28. oktoober 2029. a;
2) II vaheaeg 24. detsember 2029. a kuni 6. jaanuar 2030. a;
3) III vaheaeg 25. veebruar 2030. a kuni 3. märts 2030. a;
4) IV vaheaeg (v.a 12. klass) 15. aprill 2030. a kuni 21. aprill 2030. a;
5) V vaheaeg (v.a lõpuklassid) 11. juuni 2030. a kuni 31. august 2030. a.
Määrus jõustub 2027. aasta 1. septembril.