Ei ole saladus, et koolilaste nii füüsiline kui ka vaimne tervis järjest halveneb. Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmeil on üle veerandi Eesti lastest ülekaalus. Pea igal teisel tüdrukul ja kolmandal poisil esineb iga nädal mõni vaimse tervise probleem, nagu masendus, kurbus või uinumisraskused, ilmneb instituudi uuringutest.
Ka Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juhatuse liikme Kristi Feldmani sõnul vajab abi aina rohkem lapsi.
“Ühelt poolt on ärevus- ja meeleoluhäireid palju puberteediealiste seas, kuid üha rohkem esineb tugevaid ärevuse sümptomeid ka noorematel lastel,” ütles Feldman.
“Koolitõrge on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud – juba esimesse klassi tulevad lapsed, kes ei taha koolis käia. Sarnaseid tõrkeid esineb ka lasteaias, mida varasemalt sellisel moel ei olnud,” tõdes ta.
13 aastat koolipsühholoogina töötanud Feldman märkis, et vaimseid häireid ja neuroerinevusi osatakse nüüd küll paremini tuvastada ja diagnoosida, kuid see ei ole laste murede hüppelise kasvu taga.
“On näha, et ka reaalsuses on muresid oluliselt rohkem. Puberteediealiste seas on see muutunud väga sagedaseks võrreldes varasemate aastatega. Pikemalt koolis töötades torkab silma probleemide kuhjumine – noored on üksildasemad, nad ei liigu enam kuigi palju kodust väljas ning unustavad end internetimaailma,” sõnas Feldman.
TAI viimastel andmetel on tervena elatud aastad just noorte seas vähenenud. Krooniliste haiguste osakonna juhtivteaduri Eha Nurga sõnul kurdab järjest rohkem noori mõne pikaajalise haiguse või igapäevaelu piirava tervisemure üle.
“Tervisevaevustena on viimastel aastatel lastel oluliselt suurenenud luu- ja lihaskonna vaevused – istuva eluviisi tagajärjel, kus tundide viisi ekraanide taga veedetud aeg annab tulemuseks vale kehahoiaku. Kerelihased jäävad nõrgaks ning tekivad funktsionaalsed kroonilised vaevused, mida varasemalt noortel ei olnud,” rääkis Nurk.
Ühtlasi on lastel sagenenud nii esimese tüübi diabeet, mis on autoimmuunhaigus, aga ka teise tüübi suhkruhaigus, mis on elustiilihaigus. Nurk nentis, et seda esines varem noortel vähe, kuid on nüüd saanud teismeliste seas tavaliseks. Sealjuures rõhutas ta, kuidas vaimne tervis käib füüsilisega käsikäes.
“Vaimse tervise probleemid on tekitanud olukorra, kus tervena elatud aastate arv on allapoole läinud ning ka psühholoogide ja psühhoterapeutide abi on inimestele kättesaamatu. Tervisekassa kaudu on järjekorrad kuudepikkused ning eraisikuna makstes käib teenus paljudele üle jõu. Selline pikaajaline vaimne kurnatus viib omakorda nii vaimse tervise häireteni kui ka füüsiliste haiguste ja sõltuvuskäitumiseni. Meil on siin nõiaring,” tõdes Nurk.
Sama märkis psühholoog Feldman, kes tõi näiteks, kuidas söömishäireid ilmneb rohkem, eriti just puberteediealiste seas. Algkoolilapsed tema sõnul ise kaaluteemaga psühholoogi poole ei pöördu – seda teevad vanemad, kellest paljud kurdavad, kuidas laps istub vaid nutiseadmes ega taha midagi teha.
“Mida noorem on laps, seda lihtsam on sekkumine. Näeme palju, kuidas väikeselt lapselt eeldatakse täiskasvanulikku käitumist. Aga me saa ju esimese klassi lapselt oodata, et tema suudab ise enda nutiaega reguleerida. Ta ei suuda. Siis me ei saa teda süüdistada selles, et ta on telefonis liiga palju,” märkis Feldman.
Ühest küljest keelatakse ja piiratakse lapsi, teisalt kuulevad koolipsühholoogid olukordadest, kus laps püüab kodus vanemaga kontakti saada, aga vanem neid ei kuule, sest on ise telefonis, rääkis Feldman.
Ka liikumisharjumuste eeskuju võtab laps oma perelt.
“Kui me vaatame eelkooliealist last, siis ta on tohutult uudishimulik maailma vastu. Ta tahab koos toimetada, teha, vanemat abistada. Kui see hetk mööda lasta, siis tal kaob see huvi ära. Ehk siis tema huvisid toetada, käia lastega rohkem looduses jalutamas. Ja koolis vaadata, et lapsed käiksid rohkem õues,” ütles Feldman.
Nurk aga tõdes, et ega keskkond ka kehalist aktiivsust eriti ei nõua ega soodusta. Seepärast peakski ühiskond jälgima, et spordivõimalused oleks lastele kättesaadavad ja taskukohased, märkis Feldman.
“Peamine reegel on see, et me ei pane lapsi dieedile.”Söö vähem kommi” on kõige halvem soovitus, mida üldse anda saab,” rõhutas Feldman.
Igasugune elustiili muutus, sealhulgas liikumine ja toitumine, tuleks perega koos ette võtta. Tervis on meie kõigi ühine töö, tõdes ka Nurk TAI-st.
“Riiklikul tasandil tuleb terviseteema tuua kõikidesse poliitikatesse, olgu see sotsiaal-, haridus- või majanduspoliitika,” ütles Nurk.
“Loodame, et olukord veidi paraneb. Pöörame asjale tähelepanu ja eks siis paraneb,” lisas ta.