Keskkonnaagentuur avaldas eelmisel nädalal raporti, milles antakse ülevaade erinevate ulukiliikide asurkondade seisundist ja küttimissoovitused tänavuseks jahihooajaks.
Suurkiskjatest on endiselt suurenemas karude arv. 2025. aastal registreeriti vähemalt 98 sama-aastaste poegadega emakaru ning asurkonna suurus oli vähemalt 1100 isendit.
Karusid kütiti möödunud hooajal kokku 32, tagasihoidliku küttimise põhjustas kohtu
poolt jahi peatamine, märkis keskkonnaagentuur, prognoosides, et karu asurkond kasvab oluliselt. Viimati oli madalam kütitud karude arv aastal 2004, mil pesakondade arvu hinnati 52-le ja asurkonna suurendamine oli üheks karu looduskaitseliseks eesmärgiks.
- aastal kütiti Eestis 101 karu.
Keskkonnaagentuur soovitab keskkonnaametil lubada eeloleval hooajal küttida karu mitte enam kui 150 isendit. “2025. aasta kohtupraktika kogemusi arvestades on aga ka 150 karu küttimise võimaldamine üsna ebarealistlik, pigem tuleb arvestada tõsiasjaga, et käesoleval aastal piirdub kütitavate karude arv paremal juhul paari- kuni mõnekümnega,” märkis agentuur.
Samas soovitab agentuur toetada osa Euroopa karupopulatsioonide, sealhulgas Eesti asurkonna, kaitsestaatuse alandamist.
Karude poolt mesindusele tekitatud kahjud olid 2025. aastal eelneva aastaga võrreldes pisut väiksemad, samas suurenes oluliselt lõhutud silorullide hulk.
Karude arv on Eestis viimase 20 aastaga pea kahekordistunud.
Hundi arvukus 2025. aastal mõnevõrra suurenes, jäädes jätkuvalt kõrgemaks suurkiskjate tegevuskavas kokku lepitud maksimummäärast ehk soovitud ülempiirist, märkis keskkonnaagentuur.
Kutsikatega hundikarju oli 2025. aasta sügisel 33, piiriüleseid hundikarju oli kuus.
Huntide arv oli mullu sügisel 300 kuni 350 ja tänavu kevadel 130 kuni 150 isendit. Hunte kütiti eelmisel jahihooajal koos erilubadega kokku 167 isendit.
Hundi tekitatud kahjustuste hulk kariloomadele jäi samaks, kahanes murtud lammaste, kuid suurenenud murtud veiste arv.
Kuivõrd möödunud jahihooajal kütiti hunte üsna palju, on lootus, et tänavune hundipesakondade arv langes soovitud 20–30 pesakonda vahemikku, märkis keskkonnaagentuur.
Ilvese pesakondade arv 2025. aastal jäi viiendiku võrra väiksemaks kui aasta varem, üldarvukus jäi aga veel püsima samale tasemele. Poegadega emailveste arv oli 2025. aastal kokku vähemalt 80 ja ilveste arv möödunud sügisel 650–800 isendit.
Kuivõrd metskitsi on praegu tavapärasest vähem, ei prognoosi keskkonnaagentuur ka ilveste arvu kasvu. Seetõttu ei soovita agentuur ilveste küttimist lubada.
Viimasel kümnel aastal Eestis ilveseid kütitud pole, välja arvatud üks eriloaga lastud tugevate kärntõve tunnustega isend 2023. aasta talvel Võrumaal.
Väikeulukitest on kasvamas šaakalite arv, samuti on pisut laienenud tema levikuala. Šaakali territoriaalseid paare või gruppe oli 2025. aastal vaatluste ja küttimisandmete
analüüsi põhjal vähemalt 31. Üldarvukus sügisel jäi tõenäoliselt vahemikku 135 kuni 185 ja tänavu kevadel vahemikku 65 kuni 95 isendit.
Võrreldes 2024. aastaga on šaakali arv tõusul. Šaakal on tugevamalt kanda kinnitamas Saaremaal, kus oli tõenäoliselt kolm pesakonda. Esmakordselt registreeriti pesakond kaugemal sisemaal, Vinni jahipiirkonnas Lääne-Virumaal.
Mullu kütiti 66 šaakalit, mis on 18 isendit rohkem kui 2024. aastal.
Kopra arvukus on pikemat aega olnud langustrendis ning oluliselt on vähenenud ka nende küttimine.
Ka rebase arvukus on jätkuvalt langustrendis, kuigi saartel on rebaseid rohkem kui varem. Rebaste arvu languse üheks oluliseks põhjuseks kärntõve kõrval võib pidada metskitsede väiksemat arvu, märkis keskkonnaagentuur.
Rebase arvukus ei ole siiski tasemel, kus peaks tema küttimist piirama, mistõttu võib
jahti jätkata eelmiste aastatega sarnasel tasemel.
Kährikkoera arvukus on peale pikemaajalist langust hakanud taas kasvama. Tuhkru arvukuses näeb keskkonnaagentuur pikaajalist tagasihoidlikku kasvutrendi ja mingi omas vastupidist suundumust.
Põdra üldarvukus on püsinud stabiilselt mõõdukas, 10 000–11 000 isendi vahemikus. Et sama taset hoida, soovitab keskkonnaagentuur 2026. aasta jahihooajal küttida Eestis 3200–3580 põtra ehk 2025. aasta jahihooajaga sarnases mahus. Mullusest rohkem tuleks põtru küttida seal, kus on suured põdrakahjustused.
2025. aasta jahihooajal kütiti Eestis 3268 põtra, mis on võrreldes 2024. aasta jahihooajaga 283 isendi võrra vähem.
Punahirve arvukus on saartel jätkuvalt väga kõrge, mandril aga on nii arvukus kui ka hirvede poolt püsivalt asustatud alad oluliselt suurenenud, märkis keskkonnaagentuur. Eestis kokku hinnatakse punahirve arvukuseks 12 000 kuni 13 000 isendit.
2025. aasta jahihooajal kütiti Eestis kokku 3962 punahirve. Punahirve küttimismahte soovitab agentuur uueks jahihooajaks suurendada nii Mandri-Eestis kui ka saartel.
Metssea arvukus oli tänavu kevadeks aastatagusega võrreldes kolmandiku võrra langenud, sealjuures Mandri-Eestis eraldivõetuna sigade Aafrika katku (SAK) laialdase leviku tõttu isegi ligi kaks korda. 2025. jahiaasta lõpu seisuga hindab keskkonnaagentuur metssigade arvu 12 000 isendile.
SAK levib metssigade seas endiselt ning oht selle haigustekitaja jõudmiseks koduseafarmidesse on ka sel suvel äärmiselt kõrge, märkis keskkonnaagentuur. Eesmärgiga langetada kõrge metssea arvukusega piirkondades asustustihedus tasemele vähem kui kolm isendit 1000 hektarile ja vältimaks arvukuse tõusu madala asustustihedusega piirkondades, tuleks 2026. jahihooajal küttida ligi 13 000 metssiga. Arvestades laialdast SAK-i levikut, võib reaalne metssigade küttimisvajadus ja võimalused hooaja jooksul oluliselt muutuda, lisas agentuur.
2025. aasta jahihooajal kütiti Eestis 16 870 metssiga, neist 5822 Saaremaal. 2024 kütiti metssigu üle 18 000 isendi.
Metssea ja auto kokkupõrgetes hukkus 2025. aastal jahipiirkondade kasutajate andmetel vähemalt 138, aasta varem 160 metssiga.
Metskitse arvukuse langus on Mandri-Eestis viimase aasta jooksul jätkunud, kuid see on oluliselt väiksem kui eelnevatel aastatel ning piirkonniti on märgata ka arvukuse tõusule viitavaid märke. Asurkonna suurust 2026. aasta alguses hindab keskkonnaagentuur 55 000–65 000 isendile ja seisundit arvukuse madalseisule vaatamata pigem heaks.
Keskkonnaagentuur soovitab metskitse küttimisel Mandri-Eestis piirduda sümboolse küttimismahuga, Saare- ja Hiiu maakonnas võib jätkata sarnaselt eelmiste aastatega.
Jahipiirkonna kasutajate andmetel kütiti 2025. aasta jahihooajal Eestis metskitsi
kokku vaid 3307, mis on ligi 40 protsenti vähem kui aasta varem. Umbes 64 protsenti kõikidest kütitud metskitsedest kütiti Saaremaal (1914 looma) ja Hiiumaal (197 looma).
Halljänese arvukuse muutust kirjeldavad näitajad on vastuolulised: jahimeeste
hinnangul on arvukus kasvanud, aga ruutloenduse jäljeindeks väljendab olulist
langust, märkis keskkonnaagentuur. Ka seirealadel salvestasid rajakaamerad tänavu kevadel jäneste vaatluseid (nii hall- kui ka valgejänese) märksa vähem kui eelmisel kevadel. Valgejänese arvukus on jätkuvas langustrendis, mida väljendavad sarnaselt nii ruutloenduse jäljeindeks, küttimisandmed kui ka jahimeeste hinnangud.
Mägra arvukus on läbi kogu viimase aastakümne olnud tõusutrendis ja seda näitavad nii jahimeeste hinnangud kui ka küttimisandmed. Eriti tugev arvukuse kasv on toimunud viimasel kolmel aastal. Mäkra on viimasel kolmel aastal küll oluliselt kasvanud, kuid kuivõrd tegu on jahimehe jaoks väheatraktiivse liigiga, on küttimine siiski vähene.
Jahilindudest soovitab keskkonnaagentuur jätkuvalt kõrge arvukusega probleemliikidest hanede, valgepõsk-laglede ja kormoranide küttimist suurendada ning nende küttimisvõimalusi avardada.
Kormorane kütiti mullu 1610 isendit, eri liiki hanesid kokku 5188.
- aastal esitas Eesti Euroopa Komisjonile loodusdirektiivist tuleneva iga kuue aasta tagant esitatava aruande Euroopa tähtsusega liikide looduskaitselise seisundi kohta. Eesti jahiulukitest imetajate osas puudutab aruandlus hallhüljest, hunti, ilvest, karu, kobrast, metsnugist, tuhkrut, šaakalit ja valgejänest.
Võrreldes eelmise seisundi hinnanguga on hallhülge, hundi, karu, metsnugise ja tuhkru seisund jäänud samaks (soodne), ilvese seisund on paranenud ebasoodsast soodsaks ning kopra ja valgejänese seisund on halvenenud soodsast ebasoodsaks või ebapiisavaks.
Šaakali seisundit hinnati esmakordselt ning tema seisund on samuti ebasoodne/ebapiisav.