„Meile teadaolevalt mõjutati kannatanut andma kelmile enda pangakaardid ja PIN-koodid, mida kannatanu ka tegi. Politseinikud alustasid uurimist – vestlesid kannatanuga ja vaatasid läbi kaamerasalvestusi. Selle tulemusel jõudsime 28aastase meheni ning hetkel olemasoleva info kohaselt võttis ta kannatanu pangakaartidega mitmeid kordi pangaautomaadist raha välja,“ rääkis Põhja prefektuuri kriminaalbüroo talituse juht Elari Haugas. Politseile tuli tema sõnul juunikuu alguses avaldus, mille kohaselt helistati kannatanule näiliselt telekommunikatsiooniettevõtte töötaja, politseiniku ja Maksu- ja Tolliameti nimelt.

Juunikuu jooksul sai politsei veel kaks sarnase sisuga avaldust. Mõlema juhtumi puhul alustati uurimist ning praeguse info põhjal on alust arvata, et sularahal käis järel sama 28aastane mees.

Seni kogutud tõendite põhjal on alust kahtlustada, et mees on osalenud kolmes kelmuse juhtumis, millega on inimestelt välja petetud kokku umbes 28 057 eurot.

Praegune trend ongi, et kõige levinumad on mitmeastmelised petukõned, kus kannatanuga võetakse järjest ühendust mitme erineva asutuse nimel. Skeemid on väga veenvalt üles ehitatud ning kannatanut võidakse kelmidega kõnes hoida tundide või isegi päevade viisi. „Riigiasutus ega teenuspakkuja ei palu inimesele ise helistades PIN-koode sisestada, ega ei tule koju sularahale järele,“ täpsustab Haugas.

Haugas tuletab meelde, et kui inimene tuvastab, et on langenud pettuse ohvriks, siis tuleb koheselt teavitada panka ja politseid ning oma kaardid sulgeda. „Kindlasti ei tohi telefoni teel jagada enda isikuandmeid, sisestada kellegi palvel kuhugi oma PIN-koode ega anda võõrale oma sularaha või pangakaarti. Kui saad kahtlase kõne siis lõpeta see kohe,“ lisas ta.

Seda, kas ja mitme juhtumiga võib mees veel seotud olla, selgitatakse käimasolevas kriminaalmenetluses. Menetlust viib läbi Põhja prefektuur ning juhib Põhja ringkonnaprokuratuur.