„Me kasutame ainult 10% oma ajust“
Selle müüdi leviku eest võime osaliselt tänada ka Hollywoodi filme. Lühidalt: evolutsioon ei ole nii rumal! Kui meil oleks vaja kasutada ainult 10% oma ajust, siis ülejäänud 90% ei oleks arenenud või oleks taandarenenud, sest aju on väga energiakulukas üleval pidada. Me tõepoolest kasutame 100% oma ajust.
Iga neuron nendest miljarditest ei ole korraga laenglemas, aga juba puhtalt hingamiseks, nägemiseks, kuulamiseks, rääkimiseks ja selle info kokkuklopsimiseks on vaja laialdast võrgustikutööd. Ja meie aju on aktiivne ka magades. Kõige selle paremini mõistmiseks soovitan võtta Tartu või Tallinna Ülikooli kursuseid ja usaldusväärsetes allikates ringi surfata.
„Me oleme kas “parempoolkera“ või „vasakpoolkera“ inimesed ehk loomingulised või loogilised„
Ajupoolkerade vahel on erinevusi küll, aga pigem räägime ühe poolkera “domineerimisest“ kindla funktsiooni puhul (näitekst kõne), mitte, et see on ühe poolkera ainuvastutus. Samuti on individuaalseid erinevusi. Midagi nii drastilist nagu iseloomu määramine või et just „loovus“ ja „loogilisus“ oleks vaid ühe poolkera kanda, tõestatud ei ole. Ajupoolkerade töösuhe ja eripärad on palju keerulisemad.
Rääkides just nendest kahest, siis need nõuavad erinevate piirkondade koostööd, ning sellesse, mida me mõistame laiemalt loovuse ja loogilisuse all, panustab veel omakorda erinevaid funktsioone. Samuti pole ükski inimene ainult „loominguline“ või „loogiline“.
Igasugused hästi täpsete arvudega, aga samas üldistatud väited.
Näiteks: „harjumus kujuneb 21 päevaga“. Kas tõesti iga harjumus maailmas? Alati on vahemikud – psühholoogias on väga vähe konstante, pigem räägime erinevatest statistikutest. Uuringute tulemused sõltuvad teaduses näiteks valimist, kellel uuring tehtud on, ja paljudest erinevatest nüanssidest. Sellepärast ka vahemikud ja sisulised täpsustused.