
Loe kokkuvõtet
Ookeanisügavusi peetakse toitainevaeseks elukeskkonnaks, kus suudavad ellu jääda vaid kõige vastupidavamad liigid. Nüüd tuleb aga välja, et ookeanipõhjas võib toitaineid varasemast palju rohkem olla – kusjuures avastusel on mõju ka nafta ja gaasi tekkimisprotsessile.
Süvaookeani on harjutud kujutlema kui toitainevaest kõrbe, kus mikroobid peavad ellu jääma peaaegu eimillegi najal. Uus Taani teadlaste töö seab selle kujutluse aga küsimärgi alla ning vihjab, et pimedas sügavuses võib peituda ootamatult rikkalik toidulaud.
Mis juhtub tegelikult «merelume» helvestega, kui need kilomeetrite sügavusele vajuvad? Ja kuidas võib üks seni tähelepanuta jäänud protsess mõjutada nii kliimamudeleid kui meie arusaama nafta ja gaasi kujunemisest? Uusuurimus pakub vastuseid, mis sunnivad süsinikuringe üle vaatama.
