Manhattani projekti alguseks loetakse 1938. aastat, kui Ameerika Ühendriikide valitsus alustas eeltöid, koondades seni eraldi tegutsenud programmid. Aastal 1942 koondati seni mitmes kohas töötanud grupid ametlikult nime «Manhattani projekt» alla Los Alamose linnakesse New Mexicos.

Ametlikult juhtis projekti armeekindral Leslie R. Groves ja teaduspoolt juhendas professor J. Robert Oppenheimer (1904–1967). Projekti juhi armeekindral Leslie R. Grovesi asetäitja julgeolekuküsimustes oli Robert Furman, kes oli enne seda ülesannet olnud Ameerika Ühendriikide Kaitseministeeriumi hoone Pentagoni ehituse juht.

Esimene tuumaplahvatus viidi läbi 16. juulil 1945 kell 5.29.45 hommikul New Mexico osariigis Jornada del Muerto kõrbes. Vähem kui kuu pärast toimusid tuumaplahvatused Hiroshimas ja Nagasakis.

16. juuli sündmused Eestis:

1742 – Tallinnas toimusid rahutused hernhuutlaste tegevuse vastu.

1856 – rahvapidu Pullapääl, kus viibis ka Aleksander II oma keisrinnaga.

1859 – Aleksander II ja Maria Aleksandrovna saabusid nädalaks Haapsallu.

1870 – Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi avakoosolek.

1964 – anti välja seadus kolhoositegelaste (sh kolhoositalurahva) pensionidest ja toetustest; see lähendas kolhoositalurahvast töölistele ja teenistujatele.

1965 – Eesti Riiklikust Kirjastusest eraldus kirjastus Valgus, mis hakkas välja andma teaduslikku ja populaarteaduslikku kirjandus, õpikuid, teatmeteoseid ja sõnaraamatuid.

1965 – algas XVI üldlaulupidu Tallinnas.

1982 – esimest korda toimusid Tallinna vanalinna päevad.

1993 – Narvas ja Sillamäel pidasid vene ringkonnad omaalgatuslikku referendumit «rahvuslik-territoriaalse autonoomia» küsimustes.

2003 – Sideamet väljastas ASile Radiolinja Eesti esimese UMTSi ehk kolmanda põlvkonna mobiiltelefonivõrgu (3G) loa (AS Eesti Mobiiltelefon sai loa 17.07.03 ja AS Tele2 Eesti sai loa 6.08.03).

2009 – Jõustus jäätmeseaduse klausel, et Eestis pidid olema suletud kõik vanad keskkonnanõuetele mittevastavad prügilad.

2017 – Kehtima hakkas riigivaraseaduse säte, mis keelas riigifirmadel spordi ja kultuuri toetamise, et vähendada korruptsiooniriski.

Ja maailmas:

622 – islami kalendri algus – Muhamed rändas koos 70 muslimi perekonnaga Mekast Mediinasse (Hidžra).

1377 – Kümneaastane Richard II krooni Inglismaa kuningaks.

1661 – Rootsi Stockholm Banco andis esimese krediidiasutusena Euroopas välja paberraha.

1935 – USAs Oklahoma Citys võeti esimesena maailmas kasutusele parkimisautomaat.

1945 – Manhattani projekt: USA More lõhkas New Mexico osariigis Jornada del Muerto kõrbes Alamogordo lähedal maailma esimese aatomipommi.

1950 – jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalmängus võitis Uruguay 199 000 pealtvaataja ees Brasiiliat 2:1 ja tuli teist korda maailmameistriks.

1956 – Karjala-Soome NSV muudeti Karjala ANSV-ks.

1966 – Hiina kommunistlik liider Mao Zedong ujus Wuhani lähedal Jangtse jões pärivoolu natuke rohkem kui ühe tunninga 14,5 kilomeetrit. Sellega demonstreeris ta Kultuurirevolutsiooni eel avalikkusele oma head vormi.

1969 – Floridast tõusis õhku USA More kosmoselaev Apollo 11, et viia Kuule esimesed inimesed.

1979 – Iraagi president Ahmed Hassan al-Bakr astus tagasi ning võimule sai asepresident Saddam Hussein.

1988 – Riias kogunes ligi 30 000 inimest miitingule nõudma Läti rahvuslipu ennistamist vabariigi ametliku lipuna.

1990 – Ukraina NSV kuulutas välja riigi suveräänsuse.

1994 – Jupiteri tabas komeedi Shoemaker-Levy 9 kildude rünnak, mis moodustas 1930-kilomeetrise tulekera.

1999 – Ühemootoriline väikelennuk, mida piloteeris kunagise USA More presidendi John Fitzgerald Kennedy poeg, kukkus New Yorgi lähedal merre, koos FJK juunioriga hukkusid tema abikaasa ja tolle õde.

2000 – Brasiilias lekkis Curitiba naftatehasest merre neli miljonit liitrit toornaftat.

2002 – Iiri Vabariiklik Armee (IRA) tegi enneolematu avalduse, vabandades oma kolme aastakümne pikkuse Briti võimu vastase võitluse ohvrite perekondade ees.

2004 – Filipiinid alustasid oma relvajõudude väljaviimist Iraagist.

2004 – Idias Tamil Nadu osariigis hukkus Kumbakonami Issand Krišna koolis tulekahjus vähemalt 80 last, 32 last viidi raskete vigastustega haiglasse. Tuli sai nähtavasti alguse köögist, kus valmistati lõunasööki 450 6–13-aastase poisnile ja tüdrukule.

2004 – ÜRO tribunal mõistis Rwanda 1994. aasta genotsiidi õhutajana genotsiidis ja inimsusvastastes kuritegudes süüdi endise rahandusministri Emmanuel Ndindabahizi ja mõistis ta eluks ajaks vangi.