Eurobaromeeter maalib roosa ja lillelise pildi: 80% eestlastest peab EL-i liikmelisust kasulikuks, 75% on oma elukvaliteediga rahul ja 62% vaatab tulevikku optimistlikult. Hansson jt peavoolukommentaatorid kasutavad neid numbreid väiteks, et avalik kriitika on liialdatud ja tegelikult on Eesti inimesed eluga rahul. Sitikasööjad toovad Edmund Burke’i rohutirtsud taas meie lugemislauale.
Tegelik olukord on hoopis teine. Praeguse valitsuskoalitsiooni toetus on juba 15 kuud järjest olnud alla 15%, viimastel küsitlustel tihti vaid 13%. See number on põrmustava kaaluga. Kui 13% on valitsusega rahul, siis 87% ei ole rahul selle eluga, mille valitsus oma orjameelse poliitikaga on kokku keeranud.
Valitsus on kinnismõtteliselt Brüsseli-meelne. Ta täidab ustavalt Euroopa Liidu käske ka siis, kui need on Eesti inimestele kahjulikud. Automaks on Euroopa poliitika. Süsinikuturg on Euroopa poliitika. Elektribörs ja sellest tulenevad hinnad on Euroopa poliitika. Kliimaagenda, pagulaskvoodid ja sooideoloogia surumine on samuti Brüsseli prioriteedid, mida Eesti valitsus peaaegu religioosse innuga ellu viib.
Tulemuseks on kallinenud elu, energiahinnad, homotrall, võõrkeelne elukeskkond, ettevõtete koormus ja hirm tuleviku ees, mis ei vasta enam Eurobaromeetri optimistlikele protsentidele. Inimesed kohanevad küll isiklikult – nad töötavad, kasvatavad lapsi ja püüavad hakkama saada –, kuid valitsuse ja selle poolt peale surutud euroorjameelse kursi suhtes on rahulolematuse tase väga kõrge. 87% vastumeelne hoiak ei teki tühjale kohale. See on reaktsioon poliitikale, mis seab Eesti suveräänsuse, majanduse ja inimeste toimetuleku Brüsseli roheideoloogia ja regulatsioonide tahapoole.
See pole juhuslik mainemõõn, vaid Euroopa Liidu liberaalse süsteemi sügav legitiimsuskriis. Valitsus valitseb ilma reaalse rahva toetuseta. 15 kuud alla 15% toetust tähendab, et tegemist on võõrandunud eliidiga, kes ei kuula ega näe enam oma kodanikke.
Hansson imestab, kuidas avalik arutelu ja küsitlused ei klapi. Minu arvates annab sellele vastuse lihtne loogika: inimesed saavad aru, mis toimub tegelikult ja eurosatraapide küsitlused valetavad. Eurobaromeetri 80% on abstraktne kiitus Euroopale, valdavalt kristluse ja jalgpalli jäänukitele. 13-protsendiline toetus valitsusele ja 87% rahulolematus tema poolt loodud olukorraga on aga väga konkreetne hinnang. Siit tuleb kriitika ja see on põhjendatud ning laiapõhjaline. Julgen väita, et pole kriitikat, mis väljendaks suurema elanikkonna osa vaateid.
Vaikiv enamus on kannatlik, kuid kannatlikkus ei ole lõputu. Eesti vajab suveräänset poliitikat, mis seab esikohale eesti rahva, pered, majandusliku iseseisvuse ja riikliku kontrolli – mitte orjameelse allumise Brüsseli direktiividele.
Ainult nii tuleb 87% rahulolematuse asemele usk paremasse tulevikku.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 15.07.2026