“See pole stress, see on ainult lõbu. Võite seda võrrelda elektriautoga versus sisepõlemismootoriga autoga sõitmisega. Ka elektriautoga lõõgastute palju rohkem,
kuna te ei kihuta, sest selleks pole vajadust. Te tahate energiat säästa ja seetõttu võtate asja palju lõõgastunumalt,” rääkis piloot Uwe Nortmann.
Samas on pikk teekond Saksamaalt Soome ja tagasi pakkunud ka katsumusi. Rootsi rannikul tuli rinda pista tugevate vastutuultega, mistõttu pidi piloot hoidma lennukit ohtlikult madalal.
Keerukaks kujunes ka lennuki juhtimine äikesetormiga, mil saadud pikselöök viis rivist välja lennuki laadimissüsteemi. “Äkki oli lähedal asuvas külas välk. Ma nägin seda otse, kuidas lähedal käis kõva raksatus. Ja siis järgmise kahe tunni jooksul
ei olnud selles piirkonnas enam voolu,” meenutas piloot.
Elektrilennuki jalajälg keskkonnale on märksa väiksem kui tavalise bensiinimootoriga lennuki puhul.
Kohalikele lennundusekspertidele pakub masin suurt huvi.
“Kui tavapäraselt vedelkütusega õhusõiduk kaotab lennu ajal massi selle tarbitava kütuse arvelt, siis elektrilennuk ei kaota massi. Selle raskuskeskme püsimise ja paika panemise jaoks on see kere sellisena disainitud,” ütles lennuakadeemia lennundustehnika osakonna juhataja Karl-Erik Unt.
Suuremate elektrilennukite tulekut kommertslennundusse hoiavad praegu veel tagasi liiga rasked ja vähese mahuga akud.
Lennuakadeemia näeb uuel tehnoloogial suurt tulevikku pilootide esmases koolitamises, kus odavam elektrienergia aitab hoida õppekulusid madalal.
“Senikaua, kuni see elektrienergia hind püsib mõistlik, siis tasub väga kiiresti ühel piloodikoolil see elektrilennuki omamine ennast ära. Elektrilennukiga saab teha hoopis teistsuguseid asju võrreldes tavapärase sisepõlemismootoriga lennukiga. Ta on lihtsalt teistmoodi,” sõnas Unt.
Tartust suundub Elektra Trainer edasi juba teiste Balti riikide ja Poola poole, et lõpetada oma enam kui viie tuhande kilomeetrine ringreis seal, kust see alguse sai – Saksamaal Baierimaal.