Pärast 7. oktoobril 2023 toimunud Hamasi rünnakut Iisraelile, milles hukkus umbes 1200 inimest ja pantvangi võeti ligikaudu 250, karmistas Iisrael tuhandete kinnipeetud palestiinlaste tingimusi.
Iisraeli justiitsministeeriumi ja ÜRO asutuste audiitorite andmetel on kinnipeetavaid pekstud ning näljutatud. Mõne vahi all surnud palestiinlase lahkamisel tuvastati märke füüsilisest rünnakust, arstiabi andmata jätmisest ja alatoitumusest. Arstid ja inimõiguste organisatsioonid on välja toonud ka seksuaalvägivalla juhtumeid.
Lisaks neile raportitele intervjueeris The Wall Street Journal kümneid palestiinlasi, kes on alates 2024. aastast Iisraeli vanglatest vabastatud. Kõik intervjueeritud kinnitasid, et kogesid füüsilist väärkohtlemist – näiteks seoti neid sundasendisse või peksti – ning tugevat nälga. Kaks meest ütlesid, et neid rünnati seksuaalselt teiste vangide nähes.
Vanglaid jälgiv Iisraeli mittetulundusühing Physicians for Human Rights Israel teatas, et on alates veebruarist külastanud 59 kinnipeetavat ning kõik kurtsid toidu ja arstiabi puudumise üle.
Vanglate andmetele ligipääsu omava Iisraeli mittetulundusühingu Hamoked teatel viibib väidetavate julgeolekurikkumiste tõttu Iisraelis vahi all umbes 9300 palestiinlast – enne sõda oli neid ligikaudu 5200. Ühingu sõnul hoitakse enamikku neist kinni ilma süüdistust esitamata.
Iisraeli valitsusametnikud on tunnistanud, et muutsid pärast 7. oktoobrit kinnipeetavate tingimused tahtlikult raskemaks, sealhulgas vähendati toiduportsjoneid ja keelati Rahvusvahelise Punase Risti Komitee visiidid, mis on konfliktipiirkondades muidu tavapärased.
Mõnede ametnike sõnul oli muudatuste eesmärk karmistada terroristide karistusi ja suurendada heidutust äärmusluse vastu. Ametnikud väitsid aga, et kinnipeetavate baasvajadused on tagatud, ning eitasid süüdistusi süstemaatilises väärkohtlemises.
“Esitatud süüdistused on valed, aegunud ja täielikult alusetud,” ütles Iisraeli vanglaameti pressiesindaja.
Ameti teatel hoitakse kõiki kinnipeetavaid seadusega kooskõlas olevates tingimustes ning kõik kaebused ja väited väärkohtlemise kohta vaadatakse läbi.
Kuna ilmsiks tuleb üha uusi teateid väidetavast väärkohtlemisest, kasvab Iisraelile surve anda 7. oktoobri rünnakutele järgnenud vanglaolude kohta põhjalikum ülevaade.
Mõned Iisraeli ja mitmed välisriikide esindajad nõuavad selgemat vastutuse võtmist.
“Meie ühiskonna äärealadel on gruppe, kus vägivald on muutunud normiks, ning kahjuks on ka neid, kes lähevad veelgi kaugemale ja lausa ülistavad seda ning tunnevad selle üle uhkust,” ütles Iisraeli president Isaac Herzog oma maikuises kõnes.
Endine opositsiooniliider Herzog, kelle roll on suuresti tseremoniaalne ja keda peetakse Iisraelis tsentristiks, märkis, et mõnede iisraellaste teod – sealhulgas ka jõhkrad teod palestiinlastest kinnipeetavate vastu – kahjustavad riigi mainet.
Maikuus lisas ÜRO Iisraeli nende riikide nimekirja, mis on sõjapiirkondades toime pannud seksuaalvägivalda, viidates palestiinlastest kinnipeetavate suhtes toime pandud rikkumistele, sealhulgas vägistamistele.
Iisrael teatas, et on neid süüdistusi ühemõtteliselt eitanud ning lõpetab suhted ÜRO peasekretäri bürooga.
Eelmisel kuul otsustas Iisraeli ülemkohus, et keeld Punasele Ristile kinnipeetavaid külastada rikub rahvusvahelist ja Iisraeli õigust. Vaatamata kohtuotsusele ei ole visiite taastatud.
Iisraeli sisejulgeolekuteenistus Shin Bet hoiatas 2024. aastal, et vanglate tingimused võivad rikkuda ÜRO piinamisvastast konventsiooni, ning nõudis Punasele Ristile paremat juurdepääsu.
Pärast seda, kui kodanikuühendused süüdistasid Iisraeli valitsust vangide näljutamises, otsustas Iisraeli ülemkohus eelmisel aastal, et riik pole taganud kinnipeetavate esmavajadusi.
Suur osa kriitikast on suunatud riikliku julgeoleku ministrile Itamar Ben-Gvirile, kelle alluvusse kuulub Iisraeli vanglaamet. Paremäärmuslasest Ben-Gvir on sotsiaalmeedias kiidelnud oma pingutustega palestiinlastest kinnipeetavate karistuste karmistamisel.
Jaanuarist juunini keelas Ben-Gvir Iisraeli audiitoritele juurdepääsu vanglatele, ehkki seadus seda nõuab.
Tema pressiesindaja sõnul lubati juunis vanglatesse umbes 16 justiitsministeeriumi inspektorit varasema 100 asemel. Pressiesindaja lisas, et ametlikeks inspektoriteks määrati ka kuus terrorirünnaku ohvrite perekonnaliiget.
Mitmed lääneriigid, sealhulgas Ühendkuningriik, Austraalia ja Prantsusmaa, on kehtestanud Ben-Gvirile sissesõidukeelu seoses väidetava vägivalla õhutamisega palestiinlaste vastu.
Iisraeli vanglasüsteemi vastutavana kasutas Ben-Gvir ministri käskkirju, et piirata toidujagamist ning peatada sellised hüved nagu juurdepääs elektroonikaseadmetele ja vanglapoodidele.
“Minu poliitika ongi viia julgeolekuvangide tingimused seadusega nõutud miinimumini, sealhulgas toidu ja kalorite osas,” märkis Ben-Gvir kirjas vastuseks kodanikuühiskonna rühmituste 2024. aasta kohtuhagile. “Selles ei ole midagi valet – vastupidi, julgeolekuvangid saavad ja peavadki saama vähem kui kriminaalvangid.”
Vabaühenduse Physicians for Human Rights Israel teatel on nad ametlikele andmetele tuginedes tuvastanud 2023. aasta oktoobrist 2026. aasta juunini Iisraeli kinnipidamisasutustes 105 palestiinlase surma.
Palestiinlastest kinnipeetavate väidetava väärkohtlemise asjus on algatatud vaid üksikuid uurimisi ning alates Gaza sõja algusest on teada vaid üks süüdimõistev otsus.
Mõttekoja Israel Democracy Institute president Yohanan Plesner ütles, et vanglatingimuste karmistamine peegeldab valu, mida iisraellased pärast 7. oktoobrit tundsid.
“Iisraeli ühiskonda pole võimalik mõista, kui ei mõisteta 7. oktoobri põhjustatud trauma sügavust,” ütles ta. “Ben-Gviri esiletõus oli otsene tagajärg frustratsioonile ning tundele, et kui terroristid tehtu eest ei maksa, siis ei toimi ka heidutus.”