Jäätis ja jääkülm vesi võivad küll anda mõneks ajaks mõnusa jaheda tunde, kuid keha üldtemperatuuri mõjutavad nad üsna vähe ja lühiajaliselt, sest neid hakatakse organismis soojendama. Selleks, et end pikemaajaliselt jahutada, on parim viis olla varjus, jahutada end jaheda veega ja tarbida piisavalt vedelikku.  

Musta värvi riided ja üleüldse tume riietus on suvel halvim valik 

Must riie neelab rohkem päikesekiirgust kui hele riie, kuid tegelikult on väga oluline ka riide materjal. Kui riie on õhuke ja avar ning hästi hingav, siis võib see edukalt kuumuse ka kehast eemale juhtida. Seega värv ei ole ainus ega kõige olulisem tegur. 

Pilvise ilmaga või ainult vees hullates pole päikesekaitsekreemi vaja 

Pilved ei peata UV-kiirgust, samamoodi vees olemine. Ka pilvise ilmaga võib märkimisväärne osa UV-kiirgusest nahani jõuda, õhukesed pilved kaitsevad eriti vähe. Samamoodi saab vees ulpides UV-kiirgus meid kätte. Seega suvel on vajalik päikesekreemi kanda ka pilvise ilmaga ning enne vette minekut. Kindlasti tuleb kreemikihti pärast vees käimist uuendada. 

Arbuusiseemneid ja kirsikive ei tasu alla neelata, sest need lähevad kõhus kasvama 

Kõhus ei hakka neist midagi kasvama. Selleks puuduvad meie seedetraktis sobilikud tingimused. Mitteseeduvad osad jõuavad seedetraktist ka loomulikul teel välja. Mis puudutab mürgisust, siis arbuusi seemned ei ole mürgised, aga kirsikivid sisaldavad amügdaliini, millest võib organismis moodustuda tsüaniidi, viimane on ohtlik. Oluline on aga see, et terve kivina alla neelatud kirsikivi on tavaliselt üsna ohutu, sest kõva kest ei lagune seedekulglas. Risk tekib siis, kui suures koguses kivide tuumi purustada või närida. See muidugi ei tähenda, et kivisid peaks tervena alla neelama, need ei ole selleks mõeldud. Laste puhul on sellises olukorras ka risk lämbumiseks.  

Täiskõhuga ei tasu ujuma minna, upub ära 

Sellele väitele tegelikult teaduslikku tõestust pole. Pärast söömist suunatakse osa verest seedesüsteemi, kuid lihased saavad endiselt piisavalt verevarustust, seega tavapärane ujumine pärast sööki ei suurenda uppumisohtu. Küll aga võib vahel pärast söömist tekkida raskustunne ja ebamugavus, siis ei ole mõistlik kohe ujuma tormata. Ujuma tuleb alati minna ainult hea enesetunde korral.  

Plätud hoiavad suvel jalad terved ja seenevabana 

Plätud võivad vähendada seenhaiguse riski sõltumata aastaajast avalikes duširuumides, ujulates ja spaades, sest need vähendavad kokkupuudet võimalike haigustekitajatega. Samas ei kaitse plätud automaatselt jalaseene eest. Tihti saadakse nakkus soojadel ja niisketel ühiskasutatavatel pindadel. Kuiv liiv rannas ei ole tavaliselt nendele seentele hea elukeskkond, sest UV-kiirgus, kuivamine ja kõrge temperatuur vähendavad nende eluvõimet, aga siiski ei ole risk olematu. Kui aga rannas on niiske, varjuline ala, kus liigub palju paljajalu inimesi, näiteks rannaduššide või riietuskabiinide juures, võib risk olla suurem kui kuival liival, seda eriti ilma plätudeta. Jalaseene tekkes mängivad rolli ka pikalt niisked ja higistavad jalad ning kitsad ja halvasti ventileeritud jalanõud. 

Juua tuleb siis, kui janu tekib. Palaval suvepäeval ajab asja ära ka õlu või siider 

Enamiku tervete täiskasvanute jaoks on janu usaldusväärne signaal vedeliku tarbimiseks. Samas kuuma ilma ja füüsilise koormuse korral ning samamoodi eakatel inimestel ja väikelastel võib janu tekkida viitega ning vedelikku peaks tarbima regulaarselt ka enne janutunde tekkimist. Alkohol ei ole sobilik vedelikupuudumise ennetamiseks ega selle asendamiseks. Alkohol suurendab uriinieritust ja seega võib vedelikukaotus hoopis suureneda. Peale selle võib alkohol halvendada kuumataluvust.