Läänemets viitas, et Sõerdi ja Võrklaeva väljakäidud ideed ehitusinvesteeringud kärpimiseks või ministeeriumite ülejääkide vähendamiseks kärbivad eelarvekulusid ainult ühel aastal, kuid riigieelarve parandamiseks on vaja püsivaid lahendusi. “Vastasel juhul parandatakse küll 2027. aasta eelarvet aga 2028 aastal, kui ametis on uus valitsus, peab leidma veel suuremaid summasid,” märkis ta.
Läänemets kritiseeris ka Sõerdi ja Võrklaeva väljakäidud ideid kärbeteks, millega tema sõnul kompenseeritakse maksuküüru kaotamise ja julgeolekumaksu ärajätmisega tekkinud 780 miljoni euro suurust auku ühiskonna nõrgemate arvelt kokku hoides.
”Kogu arutelu käib reformierakondlastele tüüpiliselt ikka ja ainult sellest, millest keegi ilma jätta. Inimvarasse investeerimist nähakse kuluna, kuigi ettevõtted ja majandus vajavad vananeva rahvastikuga ühiskonnas terveid, võimalikult kaua tööturul püsivaid ja pidevalt uute teadmistega inimesi. Tervishoius omaosaluse suurendamine ja kõrghariduse tasuliseks tegemine piiravad inimeste ligipääsu neile teenustele ning on karjuvas vastuolus sellega, mida majanduse konkurentsivõime töörühm parlamendile soovitab,” kirjutas Läänemets.
“Riiki ei peaks juhtima inimesed, kes oskavad küll exceli tabelit teha, kuid laiemaid ühiskondlikke protsesse ei mõista. Maailma konkurentsivõimelisemate majanduste esiotsas on Taani, Singapur, Rootsi, Šveits, Iirimaa ja Madalmaad. Neid riike iseloomustab kaks asja: suured investeeringud inimvarasse (tervis, haridus, sotsiaalne mobiilsus) ning progressiivne maksusüsteem selle rahastamiseks,” märkis Läänemets.
“Peaministrierakond laperdab taas ja kõvasti,” leidis sotsiaaldemokraatide esimees, lisades, et järjest enam jõuavad avalikkuse ette erakonnasisesed erimeelsused, kauplemised oma positsioonide pärast ning üksmeele puudumine. “Pole plaani riigirahanduse kordategemiseks, otsustusjulgust ega enam ka võimekust midagi teha,” võttis ta oma hinnangu kokku.
Endised rahandusministrid Võrklaev ja Sõerd pakkusid välja ideid, kuidas parandada riigieelarve seisu rohkem kui saja miljoni euro eest. Näiteks võiks nende hinnangul edasi lükata Tartu südalinna kultuurikeskuse rajamise, kärpida jõukamatele linnadele ja valdadele mõeldud tulumaksuraha, vähendada riigipalgaliste puhkuseid või tõsta arsti visiiditasu.
