
1917 – Narvas toimus rahvahääletus linna haldusliku kuulumise osas. Enamik küsitletutest pooldas Narva eraldumist Jamburgi maakonnast ja loodava Narva maakonna kuulumist Eestimaa kubermangu.
Jamburgi maakond oli Põhjasõja lõpus tekkinud haldusjaotus. Varem Rootsi idaprovintside Ingeri kubermangu kuulunud ja lühiajaliselt Ingerimaa hertsogiriigi nime kandnud ükss nimetati 1727. aastal ametlikult Jamburgi maakonnaks.
1922. aastast nimetati maakond ümber Kingissepa maakonnaks ja 1927. aastal lõppes maakonna olemasolu üldse.
1917. aasta veebruarirevolutsiooni ja oktoobripöörde vahel kerkis teravalt Eesti ja eestlaste enesemääramisõiguse küsimus, mille tagajärjel Narva Seltskondlik Komitee viis läbi rahvaküsitluse linna haldusliku kuulumise osas. Tulemused näitasid, et enamik küsitletutest pooldas Narva ja selle ümbruse eraldumist Jamburgi maakonnast ja loodava Narva maakonna kuulumist Eestimaa kubermangu koosseisu.
15. juuli sündmused Eestis:
1784 – pearaharahutused. Puuaiasõda: Räpinas toimunud kokkupõrge talurahva ja nende korralekutsumiseks kohale toodud sõjaväeosade vahel.
1814 – Tartus alustab tegutsemist Tartu Ülikooli õppejõudude ja üliõpilaste ajaviiteklubi Akadeemiline Musse.
1880 – asutati eesti esimene naisorganisatsioon Eesti Aleksandri-komitee Tallinna naisabikomitee, mille eesotsas oli Lydia Koidula õde Eugenie Rosenthal.
1917 – Venemaa Ajutine Valitsus andis välja leviseaduse, millega loodi uut liiki haldusüksused – alevid.
1917 – Tallinnas Estonia teatri saalis kogunes Tallinna Eesti Liidu (esimees Jüri Vilms) eestvedamisel kokku ülemaaline rahvaasemike kongress ehk rahvakongress. Kongressi eesmärk oli lahendada Maanõukogu valimiste ja kubermangukomissari võimukriis. Kongressil osales 800 esindajat, ent erimeelsuste tõttu kongress lõhenes ja vasak tiib, kes jäi vähemusse, lahkus.
1917 – Narva Seltskondlik Komitee viis läbi rahvaküsitluse Narva haldusliku kuulumise osas. Küsitluse tulemused näitasid, et enamik küsitletutest pooldas Narva ja selle ümbruse eraldumist Jamburgi maakonnast ja ühtlasi loodava Narva maakonna kuulumist Eestimaa kubermangu koosseisu.
1992 – Esimesed Eesti passid anti kätte Barcelonasse sõitvatele olümpiakoondise liikmetele.
1992 – Käivitus esimene Eestis asuv .ee lõpulise domeeninimega primaarne nimeserver.
2000 – Üle Rakvere liikunud keeristorm tappis ühe inimese, lõhkus 110 maja, 120 garaažiboksi, murdis maha hulgaliselt puid ja purustas elektriliine (valitsus eraldas 25.07.00 Rakvere tormikahjude likvideerimiseks 0,6 miljonit krooni, mis oli vaid neljandik linna taotletud summast).
2001 – Et täpsustada Eesti põllumajanduse seisu, alustas statistikaamet taasiseseisvunud Eesti esimest põllumajandusloendust (58 miljonit krooni maksma läinud loenduses osales ligi 2900 loendajat ja juhendajat ja ülevaatus hõlmas nii põllumajanduslikke majapidamisi kui ka kodumajapidamisi).
2011 – Liibanonis 23.03.11 röövitud seitse jalgratturit – Jaan Jagomägi, Kalev Käosaar, Madis Paluoja, August Tillo, Priit Raistik, Martin Metspalu, Andre Pukk – jõudsid koju Eestisse.
2012 – Riigimetsa Majandamise Keskus avas 370 kilomeetri pikkuse Eestit läbiva matkatee, mis algab Lahemaa rahvuspargist ja lõpeb Eesti-Läti piiripunktis Iklas. Teele jäi 33 tähistatud telkimisplatsi, metsamaja ja -onni.
2017 – Hiiumaa ja Vormsi vahel oli maavärin magnituudiga 2,1 (Eesti võimsaim, 4,75-magnituudine maavärin oli 25.10.76 Osmussaare lähistel).
2021 – AS Tallinna Sadam avas Tallinna Vanasadamas multifunktsionaalse kruiisiterminali ja ligi kilomeetri pikkuse promenaadi, mis ühendas mereääre Kultuurikilomeetriga.
Ja maailmas:
1099 – Esimene ristisõda: Ristisõdijad vallutasid Jeruusalemma.
1606 – suri hollandi kunstnik Rembrandt
1795 – Marseljees kuulutati ametlikult Prantsusmaa riigihümniks.
1904 – suri vene kirjanik Anton Tšehhov
1922 – moodustati Jaapani Kommunistlik Partei.
1983 – Armeenlased õhkisid Pariisi Orly lennujaamas Türgi lennukompanii piletikassa, tappes kuus inimest.
1987 – Taiwanis lõppes 38 aastat kestnud sõjaseisukord.
1997 – Moekunstnik Gianni Versace lasti maha Miami Beachil oma kodu lähedal.
1999 – Hiina teatas, et on leiutanud oma neutronpommi, avalikustades USA More tuumaspionaažisüüdistuse peale pretsedenditult oma tuumaarsenali.
2000 – ÜRO operatsiooniga päästeti Sierra Leone idaosas piiramisrõngast 222 rahuvalvajat ja 11 sõjalist vaatlejat.
2006 – Tegevust alustas sotsiaalvõrgustik Twitter.
2016 – Türgis toimus nurjunud riigipöördekatse, mille käigus sai surma umbes 250 inimest. Vahi alla võeti üle 50 000 inimese, töökohast jäi ilma umbes 150 000 riigiteenistujat.
15. juuli
| << Juuli >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 29 | 30 | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 |
| 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 |
| 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 | 19 |
| 20 | 21 | 22 | 23 | 24 | 25 | 26 |
| 27 | 28 | 29 | 30 | 31 | 1 | 2 |
| 2026 | ||||||
15. juuli on Gregoriuse kalendri 196. (liigaastal 197.) päev. Juliuse kalendri järgi 2. juuli (1901–2099).
Sündmused
- 1784 – pearaharahutused. Puuaiasõda: Räpinas toimunud kokkupõrge talurahva ja nende korralekutsumiseks kohale toodud sõjaväeosade vahel.
- 1814 – Tartus alustab tegutsemist Tartu Ülikooli õppejõudude ja üliõpilaste ajaviiteklubi Akadeemiline Musse.[1]
- 1880 – asutati eesti esimene naisorganisatsioon Eesti Aleksandri-komitee Tallinna naisabikomitee, mille eesotsas oli Lydia Koidula õde Eugenie Rosenthal.[2]
- 1917 – Venemaa Ajutine Valitsus andis välja aleviseaduse, millega loodi uut liiki haldusüksused – alevid.[küsitav]
- 1917 – Tallinnas Estonia teatri saalis kogunes Tallinna Eesti Liidu (esimees Jüri Vilms) eestvedamisel kokku ülemaaline rahvaasemike kongress ehk rahvakongress.[3] Kongressi eesmärk oli lahendada Maanõukogu[küsitav] valimiste ja kubermangukomissari võimukriis.[3] Kongressil osales 800 esindajat, ent erimeelsuste tõttu kongress lõhenes ja vasak tiib, kes jäi vähemusse, lahkus.[3]
- 1917 – Narva Seltskondlik Komitee viis läbi rahvaküsitluse Narva haldusliku kuulumise osas.[3]. Küsitluse tulemused näitasid, et enamik küsitletutest pooldas Narva ja selle ümbruse eraldumist Jamburgi maakonnast ja ühtlasi loodava Narva maakonna kuulumist Eestimaa kubermangu koosseisu[3]
- 1945 – usukultusasjade volinik Johannes Kivi teatas, et kiriku ja vaimuliku puudumise tõttu jäävad registreerimata Tallinna Pauluse, Tallinna Niguliste, Pärnu Niguliste, Tartu Pauluse II ja Tartu Maarja II kogudus.
Maailmas
- 668 – 15. juulil uputati Sürakuusas Bütsantsi keiser Constans II, kes parajasti pesi end vannis.[4]
- 1099 – Esimene ristisõda: Ristisõdijad vallutasid Jeruusalemma.
- 1795 – "Marseljees" kuulutati ametlikult Prantsusmaa riigihümniks.
- 1922 – moodustati Jaapani Kommunistlik Partei.[5]
- 1965 – USA kosmoselaev Mariner IV saatis Maale esimesed lähifotod Marsist.
- 1999 – Hiina teatas, et on leiutanud oma neutronipommi, avalikustades USA tuumaspionaažisüüdistuse peale pretsedenditult oma tuumaarsenali.
Sündinud
Pikemalt artiklis Sündinud 15. juulil
- 1606 – Rembrandt, hollandi kunstnik
- 1886 – Karl Parts, Eesti sõjaväelane ja Vabadussõja väejuht
- 1905 – Gerhard Kõrb, Eesti riigiametnik
- 1919 – Iris Murdoch, iiri kirjanik
- 1926 – Leopoldo Galtieri, Argentina kindral ja diktaator
- 1949 – Carl Bildt, Rootsi poliitik
- 1953 – Jean-Bertrand Aristide, Haiti poliitik
- 1961 – Forest Whitaker, ameerika näitleja
- 1965 – Raivo E. Tamm, eesti näitleja
- 1969 – Toomas Vavilov, eesti klarnetist ja dirigent
- 1973 – Brian Austin Green, ameerika näitleja
- 1976 – Diane Kruger, saksa filminäitleja
Surnud
Pikemalt artiklis Surnud 15. juulil
- 668 – Constans II, Bütsantsi keiser 641–668[4]
- 1904 – Anton Tšehhov, vene kirjanik
- 1929 – Hugo von Hofmannsthal, Austria kirjanik
- 1974 – Gert Helbemäe, eesti kirjanik
- 1990 – Oleg Kagan, Vene viiuldaja
- 2020 – Kaalu Kirme, eesti kunstiteadlane
- 2026 – Toomas Paul, eesti kiriku- ja kultuuriloolane ning luterlik vaimulik
Pühad
- ...
Nimepäev
Ilmarekordid
- 2010 – aasta kõrgeim õhutemperatuur Eestis (Narva-Jõesuu, +33,7 °C). Eelmine rekord oli registreeritud 13. juulil.[6]
Viited
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 118
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 148
- 1 2 3 4 5 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 184
- 1 2 Vseviov, David (2004). Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris. Tallinn: Kunst.
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. august 2016. Vaadatud 14. juulil 2015.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ В Нарва-Йыэсуу установлен рекорд жары этого лета, Postimees.ru, 15.07.2010
